EESTI EVANGEELIUMI LUTERI USU KIRIK

Evangelical Lutheran Church Eesti Synod

  English  |  Esileht

 

Veel tõketest kirikute ühinemisel

29. mail 2011 - Jüri Linnask - Ilmunud Vaba Eesti Sõnas

Olen mitmel korral suud pruukinud kirikute ühinemise asjus. Ei saa veel vaiki olla. VES-st # 18 leidsin taas kaks ühinemisprobleemide lahendamisele suunatud kirjutist: esimene neist (F. Ise) on õilis apellatsioon emotsioonidele lahkhelidest ülevaatamiseks; teine (õp. N. Vahter) on loogiliste põhjendustega eklesiastilisele alusele ehitatud esitlus asjaoludest, millesse ühinemise aktsioon näib takerdunud olevat.

Esimene leiab puudused piiratud esitluste/arutluste, diskussiooni võimalustes arusaamatuste tekkimisel. Teine juhib tähelepanu põhilistele erinevustele, mis on arenenud meie pool sajandit kestnud lahusoleku kestel. Esimene apelleerib arusaamisele kannatustest, mida meie kodumaa õpetajad on pidanud taluma. Teine esitab põhjendustega konkreetse lahenduse, mis varemaltki esitatud: KIRIKU KONGRESS!

Kui inimesed on füüsiliselt, mõtteliselt, elustiililiselt, hingeliselt ja teatud määral isegi keeleliselt olnud 50 aastat eraldatud, on see üldse loogiline, et vastavalt lihtsameelsele ettepanekule, ilma vastastikuse arutelu ja läbirääkimisteta asuksid lahusolnud kokku õnnelikku ühiselu elama? Piiblisalmidest esitletakse küll ilutsevaid juhtlauseid, aga isegi kõige algelisemale piibli juhendile, käsuõpetusele on vaja selgitusjuhendeid: “Mis see on? Ühinemine on pealiskaudselt õilis ja tore küll. Ühenduses peitub jõud, aga ainult kui on saavutatud kooskõla.

Kas me teame õieti, kelle-mille vahel me ühinemisaktsiooni üritame? Eelnevalt möödunud aastal St. Peterburis (FL) peetud sinoditel, (kongressi nime see koosviibimine ei väärinud), oli peapiiskop Tauli poolt meie kirikuid/õpetajaskondi liigitatud kolme jaotusse: 1. väliseesti, 2. Vaimulikud, kes elasid rahulikult punavõimude haardes; ja 3. Õpetajad, kes represseeriti ja saadeti karistusaega kandma Siberimaale. Mulle näis selline troika jaotus meie peapiiskopi sulest siis imelikuna, aga pärast järjekordset isamaa külastust hakkasin mõistma, et kirik, millega ühinemist sobitame, on tõepoolest kaks kirikut. See on muutunud üha ilmsemaks iga kiriku külastusega ja jumalateenistusel osalemisega Eestis. Samas teame ka, et Tallinna Konsistoorium on teatud määral nagu ainuvalitseja. Kui meie lahkunud peapiiskop U. Petersoo ei suutnud katsetele vaatamata ühinemist sobitada raputas ta kurvalt pead ja esitles: “See ei ole ju rahva kirik!” Eestlase omapära pole kunagi olnud sobiv ülempreestrite müstika valdamiseks. Eestlane tuli Kolmainu juurde alles siis, kui “vennaste” õpetajad tõid usu jumala rõõmusõnumist rahva sekka. Alles siis juurdus usk rahva hinges ja kujunes alusmüüriks ärkamisajale ning Eesti Vabariigi ja Eesti Evangeeliumi Kiriku sünnile. Rahva järgnevat usku Kõigevägevamasse leiame meie hümni viimase salmi sõnades: “Su üle Jumal valvaku…”

Mis on sellest järel pärast punaste lagastustööd? Küsitlustel ei tunnista üle 90% selle laulu lauljatest enam jumala osadust oma elus ega Tema abi meie vabaduspüüdlustel.

Vast enamiks meist on vähemal või rohkemal määral kuulnud-lugenud kannatustest, mida meie rahvas, õpetajad ja kirikud pidid üle elama NSV kõige karmimal repressiooni ajastul.
Seevastu näib uskumatu tänapäeva kirikujuhtide poolt väidetud kiriku ja ristiusu kuulutuse vabadus tollal, tuginedes peapiiskop Jaan Kiiviti sõnadele: “Meie võime jutlustada vabalt… kiriku uksed on avatud.” Kui vaba oli see kirik?

Olen aastate kestel järjest vaadelnud selle “vaba” kiriku ajaloo esitlust elektroonilises meedias. Veel aasta-paari eest oli täielik tühimik peapiiskoppide Kõpu ja Kiiviti vahel, aastatel 1944-1949. Alles enne äsjast ühinemisaktsiooni katset ilmus sinna “kohusetäitjana” õp. Anton Eilarti nimi. See täitis vaid ajavahemiku aastal 1945. Oli siis meie kirik ülejäänud katmata vahemikus põrandaalune? Miks puudub kiriku ametlikust ajaloolisest andmestikust tänaseni veel August Pähna nimi, ka “kohusetäitja” aastatel 1945-1949?

Mõlema piiskopi ametitäitja aeg lõppes arreteerimise ja Siberi orjatööga. On õp. Pähna süükoorem veel tänaseni andestamata – ta varjas end 1939-1941 hirmu aastate vältel – et tema nime isegi täna veel häbenema peab? Kordame nüüd lühivaatlusega meie Evangeelse Luterliku kiriku ajalgu järjest avanevas valguses. Kiivit teame olnud olevat 1941. a. alates nõukogude agent (wikipedia korrektuur), hiljem kõrgem (julgeoleku?) ohvitser, kellel oli võim keelata represseeritud õpetajaile ametikoha taastamist. Järgnevat peapiiskoppi Alfred Toomingat tähendas õp. Dr. Võõbus julge mehe olevat. Tema leiti Tallinnas surnult. Kas võime oletada sõnakuulmatust võimudele? Oli tema meie tõeline märter? Tollal oli seletamatu surm sellistel juhtudel moes. Sõnakuulmatus polnud vast vabanduseks isegi Suure isamaasõja veteranile.

Siis leiame järjestuses Aleksander Harki, ka tema oli suure sõja veteran, kapteni aukraadis punaväe ohvitser (KGB?). Peapiiskop Harki ametiaja alguskuupäev ühtub vahetult meie kodumaa kiriku nime muudatusega.

Ärme peibutame endid. Evangeeliumi Kiriku ja Evangeelse Kiriku sõnastusis on suur usuline tähenduslik vahe, umbes sama suur kui leidub lapse riietuse ja lapseliku riietuse tähenduslikus võrdluses. Tuleme nüüd Kuuno Pajula juurde. Meenutame, temal lubati õppida Göttingenis läänes ja ta täitis uljalt võimude usaldust nende eesmärke kaitstes. Muidugi esitlesid kõik meie nõukogude kirikujuhid uljalt nõukogude maailma rahu eesmärke kristlikel konverentsidel, samas jälgides, et keegi võimude eestkirjadest kõrvale ei kalduks.

Küsime järjekordselt ilmalikus valguses: mis see on? Oleme vast korduval lugenud Vello Helki arutelu ajaloo revisionismist, mis meie isamaal veel tänapäeval käigus. Jääb vaid imestada, kuidas Eesti Vabariik 1918. a. deklaratsiooni ja Tartu Rahulepingu alusel on siiski säilinud. Kas poleks juba aeg meie kiriku inimestel koguneda, ühineda deklaratsiooni taustal, mis samuti taastaks meie kiriku õige ajaloo ja õige nimega taotledes sellega taas eesti rahva usku ning usaldust? Nõukogude ajastul oli “sortside” saladuste avaldamine muidugi oma eluga mängimine. Võibolla on NSV siseministeeriumi toimikule antud allkiri lubadustega hüvituste vastu veel tänapäevalgi kehtiv! Mitmed meie muinasjutud jutustavad kurbadest tagajärgedest kui inimene ahnuse taustal oma hinge paganale müüb.

Arusaadavalt kõigile, inimene on ekslik. Näitena, isegi kõige ustavam Jeesuse jünger Peetrus pidi kolmandat kuke kiremist kuulma, enne kui taipas tõotusele vaatamata oma Issandat kolmekordselt maha salgavat. Mitu korda peab “kukk kirema”, enne kui meie kiriku juhid avaldavad meie rahvale tõe kiriku ajaloo sellest tumedast punasest perioodist. Kui neis tõeliselt on olemas usk kristlikku ja evangeelsesse armuandmisesse, siis peaksid nad ju teadma, et kahetsejaile antakse patud andeks. Usk jumalasse on tihedas ühenduses tõega.

Kirik, mis on kaastöös olnud “sortsidega”, ei saa loota jumala andidele ega rahva usaldusele, ei saa loota, et rahvas taas pöörduks jumala poole ja laulaks taas veendunult; “Su üle Jumal valvaku…”
Vajalikku usku ja üksmeelt selleks saab edendada ainult KIRIKU KONGRESS.

Jüri Linnask

 

 

Teated

Thomas Vaga valiti ühel häälel E.E.L.K. piiskopiks  2015 mai sinodil. 

 

 

Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik on nüüd ametlikult registreeritud New Jersey osariigis, USA valitsuse juures
- 2014 juuni

 

E.E.L.K. kogudused/
ELCES Members

  E.E.L.K. Bergen County Kogudus, NJ / Estonian Evan. Luth. Church of Bergen County,NJ

  E.E.L.K. Chicago Esimene Kogudus/Estonian First Evangelical Lutheran Church in Chicago, Illinois.

  E.E.L.K. Cleveland-Ohio Kogudus / Estonian Evan. Luth. Church of Cleveland, Ohio

  E.E.L.K. Connecticuti Kogudus / Estonian Evan. Luth. Church of Connecticut

  E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu Kogudus / Holy Ghost Estonian Evan. Luth. Church  

  E.E.L.K. Los Angelese kogudus / Estonian Evan. Luth. Church of Los Angeles

  E.E.L.K. New Yorgi Pauluse Kogudus / Estonian Evan. Lutheran Church of St. Paul in New York  

  E.E.L.K. New Yorgi Pauluse Koguduse Schenectady-Albany Pihtkond

E.E.L.K. Seabrooki Kogudus

  E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese Kogudus

 

Artiklid

 

2017

Usupuhastuse 500 aasta juubel ja Martin Lutheri tähtsus 

E.E.L.K. Sinod 2017 New Jersey

 

2016

Agendaga tutvumise kursus kristlikus Keswick keskuses.

Abipraost emeeritus Valdeko Kangro 100-aasta sünnipäev !

E.E.L.K. Sinod 2016 Torontos

 

2015

E.E.L.K. Sinod 2015 Chicagos.

 

2014

E.E.L.K. Sinod 2014 Los Angeleses. Airi Vaga

 

2013

Ajalooline koosolek 23. novembril 2013 Lakewood, New Jerseys - E.E.L.K. registreeriti.  Airi Vaga

EELKst arvati välja 8 kogudust + Thomas Vaga  vastus ja selgitus - Kes on luterlane ja mis on Luteri Usu Kogudus 
oktoobril & novembril, 2013   

Ühel meelel - EELKL koosolek 26-28 aprill + Jüri Pallo jutlus.

 

2012

Jeesus Kristus on Meiega Kogu Aasta - 2012 Jõulu Sõnum  
Õpetaja Thomas Vaga

Miks Ameerikas on nii mitu iseseisvat luteri kirikut, mis on tundmatu Euroopas.  
Praost Thomas Vaga - 28. aprill 2012

Rahu, rõõm ja üksmeel valitsesid USA Esimese praostkonna sinodil 
Airi Vaga - aprillil 2012

Praost Thomas Vaga ja Praost Mart Salumäe kirjavahetus aprill 2012

 

2011

Eesti Evangeeliumi Luteriusu Koguduste Liidu moodustamise põhjused ja ajaloolised alused.  Õpetaja Thomas Vaga - 25. augustil 2011

Kiri "Eesti Kirik" ajalehele Eestis. - Praost Thomas Vaga - 7. juunil 2011

Vastus ariklile "Kas meie pagulasajastu peab lõppema lõhenemisega?" - Praost Thomas Vaga - Ilmunud 6. juunil 2011

Nii on nagu mina seda näen...
Raul Pettai - 3. juunil 2011

Veel tõketest kirikute ühinemisel
Jüri Linnask - 29. mail 2011

USA Eesti Evangeeliumi Luteri usu praostkondade sinodil arutati ühinemise hääletamistulemuste läbivaatamise vajadust. 
Airi Vaga - 17. mail 2011

E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu Kirikus peetud jutlus Sinodite lõpp-jumalateenistusel.  
Õp. Markus Vaga - 15. mail 2011

E.E.L.K. koguduste olevik ja tulevik Põja Ameerika mandril.
Praost Thomas Vaga - 14. mail 2011

 


 

This page was last modified on Wednesday, 25 November 2015 05:30 PM


EESTI KEELES

Eesti Keeles - Esileht

Tutvustus - Kes me oleme

Teated ja Uudised

Kirjutised

Kodukord

Koguduste Nimekiri

Koguduste Vaimulikud

Pildigalerii

Viited

Kontakt

 


IN ENGLISH

English - Home Page

About the Church

What's New

Sermons, Prayers, Articles

Constitution

Member Congregations

Ministers

Photo Gallery of ELCES events

Links

Contact Us 

 


ABOUT US

Editor:  Thomas Vaga

Site Design & Webmaster:  Tiiu Roiser

Privacy Policy - Terms & Conditions

 

© 2011 - 2017 E.E.L.K.  Kõik õigused kaitstud.  All rights reserved.

Kolme Risti Pildi on lahkelt annetanud:  abcdz2000.
Tagapõhi/background image:  www.subtlepatterns.com


The images, background and text are used with permission and are copyrighted by the image providers.  Distribution, transmission or republication of any material from the website in whole or in part, in any medium or form, is prohibited without prior written permission.