Jutlused ja Palved

E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu Kirikus peetud jutlus 
Sinodite lõpp-jumalateenistusel 15. mail, 2011

Õp. Markus Vaga - USA I praostkonna vikaarõpetaja

Armu teile ja rahu, Jumalalt meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt.

Mis on elav kivi? Käisin hiljuti abikaasaga Brooklyn Botanical Garden'is, kus nägime nn "lasteaias" - see on väljapanek, millega õpetatakse lastele kõrbe taimetest. Selle juures olev silt palub külastajaid leida taime - nn elavaid kive - teiste kivide hulgast.

Kõrbetes, nagu kindlasti Iisraelis, leitakse tihti neid elavaid kive - mis näevad välja nagu tavalised kived - aga nad on tegelikult taimed. Võib olla Peetrus rääkis just nendest kividest kui ta kirjutas oma kirja. Elav kivi kasvab, ja nagu kõik taimed, elavad kived levivad.

Piibel räägib palju kividest ja kaljudest. 5ndas Moosese raamatus loeme et "[Jumal] on kalju, tema töö on täiuslik, sest kõik tema teed on õiged!" Ja prohvet Saamuel tihti kirjeldab Jumalat kivina. "Jehoova on mu kalju, mu mäelinnusja mu päästja! Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin..." (2 Saamuel 22:2-3)

Markus Vaga

Kui loeme piiblit, leiame tihti võrdlusi Jumala ja kivi või kaljuga. Sest muidugi kaljud on võimsad asjad. Kivi on kõva. Kivest ehitatakse palju, nagu see meie kirik - meie oma rahva kirik, siin Lakewoodis. Kõige uhkemad kirikud Euroopas - ka kividega ehitatud - ja mitmeid neist on sadu aastaid vanad! Jah, kividest saab palju ehitada, ja nendega saame palju teha.

Peetrus tahtis tuletada oma kogudusele meelde et nendel oli kohustus ehitada kirikut. Nendele oli ju antud käsk otse Jeesuselt: "Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud."

Kristlaste kohustus siis, ja ka meie ajal, on sõna levitamine, ehk evangeliseerimine. Ja kui seda efektiivselt teeme, ehitame kogudust ja kirikut. Kogudust, jah, aga mitte füüsilist kogudust ja kirikut. Sest siin on tähtis vahe maalise ja taevalise mõtteviisiga. Meie, inimestena, tihti mõtleme maaliselt - maaliste asjade peale. Meil on raske aru saada Jeesuse ja Jumala tahtmist, sest meie arusaamine ja mõtteviis on ekslik ja ilmalik.

Kui vaatame maailma kirikuid - ja seda leiame eriti siin Ameerikas - on kiriku, see on füüsilise maja, ja koguduse, see on inimeste arvu, suurus väga tähtis. Leiame nn "super-kirikuid" kus võib olla tuhandeid, ja isegi kümneid-tuhandeid liikmeid. Ja see on erinev riigi- või rahva-kirikutest Euroopas selle pärast, et kõik need tuhanded ja kümned-tuhanded tulevad kirikusse - iga pühapäev!

Niisuguse kirikuga, iseenesest ei ole probleeme. Nad tihti kuulutavad Jumala sõna, usuvad ja loodavad Kristusesse - ehk, usuvad korralikult ristiusku. Ei, vaid probleem tekib siis, kui inimene paneb oma lootuse sellise kiriku peale - selle füüsiliselt eksisteeriva kiriku peale, mis on ehitatud higi ja rahaga. Ja sellest on ainult lühike samm maalise kiriku mõtteviisi - ehk, lootuse panemisse inimese oma edukusse ja töösse ning tegudesse. 

Isegi Peetruse ajal, võib olla ainult paarkümmend aastat pärast Kristuse taevaminemist, oli juba neid kes tulid kirikutesse levitama eksliku teoloogiat. Loeme piiblist et inimesed hakkasid uskuma, et olla ühe jüngri poolt võrreldes teise jüngriga oli kuidagiviisi parem. Apostel Paulus kirjutab (1 kor 1:12-13) "Ma räägin sellest, et igaüks teist ütleb: "Mina olen Pauluse poolel!" või: "Mina olen Apollose poolel!" või: "Mina olen Keefase poolel!" või: "Mina olen Kristuse poolel!" Kas Kristus on mitmeks jagatud?! Kas Paulus löödi risti teie eest? Või ristiti teid Pauluse nimesse?"

Lakewood kirik

Õp. Markus Vaga abikaasa ja ema, Airi, Jumalateenistusel. Foto: Tiiu Roiser

Jah, isegi nii vara, kui ainult paar aastat pärast Jeesuse ülestõusmist, olid usklikud juba pannud oma lootuse maaliste, füüsiliste asjade peale, ehk teiste inimeste peale. Nad olid oma lootuse pannud kividest-ehitatud kirikutesse, ja nendesse inimestesse, kes olid neid ehitanud. Aga need kirikud olid ehitatud harilikude, ehk võiksime isegi ütelda surnute kividega!

Kivi ei ela. See ei kasva ega propageeri. Kivi lihtsalt on kivi. Seda leitakse loodusest, ja kui kive ei ole, peame millegi muu materjaliga ehitama. Jah, iga kirik siin maailmas, mis on kivist ehitatud, on ehitatud nende samade kividega. Ja need kivid ei ela. Tegelikult kiriku ja kaubamajaga ei ole arhitektuuriliselt vahet. 

Meie kirik siin Lakewoodis. Püha Pauluse Katedraal New Yorgis - Toomkirik Tallinnas - Isegi Peetruse katedraal Roomas - on kõik ehitatud kividega - ja iga üks on põhiliselt ainult suur, füüsiline maja. Need kivid ei ela! 

Koomunistlik kord ei saanud sellest aru, ja selle pooldajad proovisid usku ja kogudusi hävitada sellega, et nad võtsid vanad, ilusad kirikud ja tegid neist teaatreid. Peterburis võeti tuntud ja ilus Spass Na Krovi kirik, ja tehti sellest juurviljade ladu! Aga kirik ei surnud ja usk ei kadunud. Võiksime isegi ütelda et kirik endises Nõukogudeliidus oli palju rohkem elus siis kommunismi õitseajal, kui nüüd, nn "vabal ajal". 

Miks? Kuidas see võib olla? Selle pärast, et kirik ja kogudus ei ole füüsiline asi. See ei ole ehitatud kividest ega müürist. Ei. Vaid see on ehitatud elavast kivest. Ja see elav kivi oled sina, ja mina. See on iga üks kes usub ja paneb oma lootuse Kristusesesse. Nagu Peetrus kirjutab, "laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks." 

Jah, Kristlane, usklik inimene, on elav kivi. Meie kes usume Kristusesse oleme koos Kristusega, meie nurgakivina, ehitamas vaimuliku koda - püha kirikut, mille üle, nagu Jeesus ise on ütelnud: "põrgu väravad ei saa sellest võitu." 

Ma nägin hiljuti ühe kiriku seinal plaati, millel oli kirjutatud: "Oleme esiteks katoliiklased, siis lääne katoliiklased, siis luterlased." 

See on problemaatiline mõtteviis. Võib olla maalise kiriku mõistes see võib olla tõde. Aga kristlastena, sellel plaadil peaks olema: "Oleme esiteks Kristlased..." Ja siis nii edasi... Aga probleem ei ole kirikuga. Meie oleme kindlalt luterlased ja see ei muutu. Aga peame meeles pidama et Kristus on esimene ja viimane, nagu piibel õpetab. Tema on meie nurgakivi, mille peale oleme meie elava kiriku ehitanud. Maaline, füüsiline kirik ei päästa kedagi - keegi ei saa taevasse sest et ta on ühe või teise koguduse liige.

"Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb" Ütleb Kristus. (Jh 11:25) Usklik ehitab kogudust Kristuse peale, Temasse uskudes. Ja Tema teeb meid elavaks kiveks. Paulus kirjutab: "Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus." (1 Kor 3:11) 

Vanasõna õpetab "Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata." Aga meil on Kristus, kes tõstab meid üles ja annab meile armu ja päästab meid surmast igavesse õndsusesse. Oleme siis elavad kived, ehitades koos vaimuliku koda üksnes Jumala auks.

Aamen

All:  Praost Uudo Tari, Õp. Markus Vaga, Abi-praost Jüri Pallo, lugeja diakon Kalju Ets. Foto: Tiiu Roiser

 Uudo Tari Markus Vaga Jüri Pallo Kalju Ets

© Copyright 2022 Evangelical Lutheran Church Eesti Synod - All Rights Reserved - Terms of Use

Created with Mobirise ‌

HTML5 Site Generator