|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
JUMALA SARNASEKS, TEMA ENDA NÄO JÄRGI LOODUD Koguduse Teated - Oktoober 2017, Nr. 5
Äsja toimunud Lääneranniku Eesti Päevade hommikupalvustel lugesime ja käsitlesime kolme Jeesuse poolt jutustatud tähendamissõna, mis seisavad Matteuse evangeeliumi 25. peatükis. Need on tähendamissõna kümnest neitsist, tähendamissõna talentidest ja tähendamissõna suurest kohtupäevast. Kuna tegemist on pühakirjatekstidega, mida jumalateenistustel loetakse tavapäraselt kirikuaasta lõpul, on paslik vaadelda neid ka nüüd, sügise hakul, andes seega ühtlasi võimaluse Eesti Päevadel kõneldust osa saada ka neile, kellel ei olnud võimalik palvustele tulla. Ühel neist hommikupalvustest meenutasin paarikümne aasta tagust saksa politseiseriaali, milles ühe Kölni politseijaoskonna ülem lõpetas oma alluvatele päeva käskude jagamise alati ühtemoodi: “Und was immer passiert, denkt daran: Mensch bleiben!” – “Mis ka iial juhtuks, mõelge selle peale: jääge inimeseks!” Need sõnad sobivad ühtse motiivina võtma kokku kolme nimetatud tähendamissõna, kusjuures siin on tegemist justkui teatavas mõttes järjejutuga: esimene lugu kõneleb sellest, et me ei pea mitte üksnes näima inimestena, vaid järgima oma loodupärast kutsumust olla inimene tõeliselt; teine manitseb meid kasutama meile usaldatud talente nii, et neist võrsuks midagi uut ja tõeliselt head; ning kolmas aitab meil mõista, mida tähendab elada tõeliselt inimese vääriliselt ja milline on tõeliselt inimväärne suhtumine oma kaasinimestesse. Tähendamissõna kümnest neitsist räägib pruutneitsitest, kelle ülesanne oli oodata, millal peigmees on lähenemas pruudi kodule, et talle siis vastu minna ja ta pulmamajja juhtida. Kuna see toimus enamasti õhtusel või koguni öisel ajal, pidid pruutneitsid olema varustatud lampidega – ja muidugi õliga, mille varal lambid põlesid ja valgust andsid. Viis neitsit olid mõistlikud – olles arvestanud kõigi võimalustega, oli neil kaasas ka varuõli. Ülejäänud viis olid rumalad ja nende lambid kustusid. Nad kõik olid neitsid, niisiis ei ole selle tähendamissõna keskpunktis neitsilik puhtus ega süütus. Nad kõik jäid magama, nii et Jeesus ei kõnele siin ka valvsusest, mis on kahtlemata sama tähtis kui puhtus ja süütus, aga lihtsalt mitte meie tähendamissõna keskne teema. Keskseks on hoopis küsimus, kes neist neiudest oli valmis täitma oma ülesandeid pruutneitsina. Küllap igaüks, eriti iga naine, kes on valmistunud pulmadeks, teab, kui au- ja ihaldusväärne on see, et keegi valitakse pruutneitsiks. Seda silmas pidades – mida näitab nüüd see, kui keegi, kes on selle au vääriliseks arvatud, on nõnda hoolimatu, nagu viis neist Jeesuse tähendamissõnas? Jumal on meid luues meile kõigile veelgi suuremat au osutanud: me oleme loodud Tema näo järgi, Jumala sarnaseks. Meie kutsumus on elada siin maailmas oma Jumala palge ja sarnasuse vääriliselt, et meil ei oleks mitte ainult inimese nägu, vaid me oleksime seda ka tõeliselt – et me ei peaks viimsel päeval kuulma sõnu: “Tõesti, ma ütlen teile, ma ei tunne teid!” Järgmine tähendamissõna läheb edasi just sellest kohast. Jeesus jutustab loo kellestki väga rikkast inimesest, kes võõrale maale minnes kutsub oma sulased ja usaldab oma vara nende kätte. Ühele annab ta viis talenti, teisele kaks ja kolmandale ühe. Talent oli õigupoolest kaaluühik, end vastavalt sellele, mida temaga mõõdeti – näiteks kulda või hõbedat, oli talendil ka rahaline väärtus. Kui arvestaksime kuldtalendiga, võiks ühe talendi maksumus praeguses vääringus olla ütleme miljon dollarit, niisiis ei olnud tegemist sugugi väikeste summadega, mis isand oma sulaste kätte usaldas. Ning sellest tulenevalt mitte kerge vastutusega, mis nendel lasus ja mille vääriliseks osa neist osutus, mõned aga mitte. Üks, kes oli saanud viis talenti, saavutas nendega kaubeldes teist viis lisaks. Teine, kes oli saanud kaks talenti, teenis juurde samuti kaks. Kolmas aga, kellele oli antud üks talent – üks miljon dollarit! – läks ja kaevas selle maasse ega teinud rohkem midagi. Jumal ei ole meile andnud elu mitte selleks, et me sellega midagi ette ei võtaks. Meie elul on mõte ja eesmärk. Kirik on inimelu peamise eesmärgi sõnastanud järgmiselt: inimene on loodud selleks, et Jumalat, meie Issandat, kiita, Talle aukartust osutada ja Teda teenida ning nõnda oma hing päästa. Kõik meie talendid, kõik meie kätte usaldatud anded on mõeldud selle eesmärgi saavutamiseks, kusjuures nagu Jeesuse tähendamissõna näitab, on see võimalik üksnes siis, kui oleme valmis seda, mis on meile antud, omakorda välja andma, ennast ja oma elu jagama. Me ei saa olla inimesed ainult iseendale. Pühakiri ütleb, et inimesel ei ole hea üksi olla, ja see ei käi mitte ainult selle kohta, mida mina teistelt saan, vaid see tähendab ka, et mina ei saa olla tõeline inimene, kui mul ei ole võimalik oma inimeseksolemist, oma elu ja iseennast teistega jagada. Kui sa ei ole valmis seda tegema, siis sa kaotad kõik – aga kõik selle, mille sa julged välja anda, saad sa tagasi. Nagu Jeesus teisal kinnitab, lausa sada ühe vastu. Kolmandas tähendamissõnas näitab Jeesus juba väga konkreetselt, mida tähendab elada tõeliselt inimese vääriliselt ning ka teisi inimesi tõeliselt väärtustades: “Mul oli nälg, ja te andsite mulle süüa; mul oli janu, ja te jootsite mind; ma olin võõras, ja te võtsite mind vastu; ma olin alasti, ja te riietasite mind; ma olin haige, ja te tulite mind vaatama; ma olin vangis, ja te tulite mu juurde. – Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!” Me oleme loodud Jumala näo järgi ja Tema sarnaseks. Mina olen nõnda loodud – ja iga viimne inimene minu kõrval. See tähendab, et ma pean elama Jumala kombel – Tema aga elab ülevoolavas armastuses, Tema ise ongi armastus. Ja see tähendab ka, et ma pean igasse oma kaasinimesse mitte ainult suhtuma samamoodi, nagu Jumal temasse suhtub, vaid nägema temas teatud viisil Jumalat ennast. Mitte oma kaasinimest jumalikustades – see oleks ebajumalateenistus –, küll aga temasse kui Jumala imepärasesse loodusse, Tema, suurima kunstniku, ainsa tõelise Looja ainulaadsesse ja asendamatusse kunstiteosesse suhtudes. Nii suur ja imeline on meie kutsumus. Nii suur on meie vastutus. Aga nii võrratult suur on ka meie õnn ja rõõm – olla Jumala poolt armastuses Tema enda sarnaseks, Tema enda näo järgi loodud. Õpetaja Enn Auksmann
This page was last edited on October 11, 2017 04:40 PM
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|