Kontakt / Contact

Pastor: Thomas Vaga
Telefon:  732-581-2951
Kodus:  732-363-0532

607 East 7th Street
Lakewood, NJ  06701

 

Esinaine: Malle Väärsi

165 Walnut Ave.
Bogota NJ 07603
201-489-0485

 

Laekur/Treasurer:

Eha McDonnell
18 Styvesant Oval
Apt. 10A
New York, NY 10009

 

Teenistused

Teenistused toimuvad:

Services are held:


Manhattan - 

Gustavus Adolphus Lutheran Church

155 East 22nd Street
New York NY 10010
(3rd Avenue & Lexington Avenue vahel)

ja/and

Bogota -

Trinity Lutheran Church

167 Palisade Avenue
Bogota, NJ  07603-1633
(Palisade & Linwood Avenue)

 

Pidage kogudust ja kirikut meeles ka oma testamendis.

Koguduse on vaja luua küllat suur tagavarafond, mille protsentide sissetulekust saame katta puudujääke, mis on tulemas.  10% suurune andmine kogu pärandusest on tänuväärt annetus kogudusele ja kirikule.

 

 

Jutlused / Sermons

2016 Veeb - Piiskop Thomas Vaga

 

Huvitavat Lugemist

2017 Kristuse ülestõusmisaja kontsert jumalateenistus

2017 Sinod

2017 E.E.L.K. Tegevusest

2016 Leeripüha

 

Teated / Notices

2018

2018 Veeb- Juuni

 

Historical

2017 - Okt.- Jaan 2018  

2017 - Veeb-Juuni.pdf

2016 - Veeb. - Juuni pdf

2015 - Oct-2015 - Jan-2016 pdf  

2015 - Jan - Sept. pdf

 

E.E.L.K. Kogudused

E.E.L.K. BergenCounty Kogudus, NJ / Estonian Evan. Luth. Church of Bergen County,NJ

E.E.L.K. Cleveland-Ohio Kogudus / Estonian Evan. Luth. Church of Cleveland, Ohio

E.E.L.K. Connecticuti Kogudus / Estonian Evan. Luth. Church of Connecticut

E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu Kogudus / Holy Ghost Estonian Evan. Luth. Church  

E.E.L.K. Los Angelese kogudus / Estonian Evan. Luth. Church of Los Angeles

E.E.L.K. New Yorgi Pauluse Kogudus / Estonian Evan. Lutheran Church of St. Paul in New York  

E.E.L.K. New Yorgi Pauluse Koguduse Schenectady-Albany Pihtkond

E.E.L.K. Seabrooki Kogudus

E.E.L.K. Toronto Vana-Andrese Kogudus
(Ei ole veebilehte.)

 


 

 
 
 

Jutlused / Palved

 
 

 

Kuidas usume?

Kuidas usume? Kuidas saame usku tunda? Kuidas leiame mida uskuda? Sellised küsimused on tuttavad mõnelegi meist ja kui ei ole, siis on nende mõlgutamine siiski kasulik. Küsimused usust on tähtsad meile, kes oleme 500-aastase usupuhastuse ehk luteri kiriku liikmed. Meie kirik põhjeneb õigele jumaliku usu alusele.  Õigel usul on kindel alus, mis teeb usu tõeliseks ja tunnetavaks. Martin Luther leidis selle usu aluse kahest Pühakirja salmist: “Ma ei häbene evangeeliumi (rõõmusõnumit lunastusest Jeesuses Kristuses); sest see on Jumala vägi õndsaksaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele (ehk kõigile inimestele). Sest Temas (Jeesuses Kristuses) saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud (juba Vanas testamendis): “Õige elab usust!” (Pauluse kiri roomlastele 1:16-17)

Meie usu aluseks on Jumala ja Inimese Poeg, Jeesus Kristus, Jumal-inimene Jeesus Kristus. Uskumine on usaldamine usu alusele, nagu eestlased uskusid Eesti iseseisvusse, nagu see kuulutati välja Iseseisvuse Manifesti kui Eesti vabaduse tunnistusena sada aastat tagasi 24. veebruaril 1918. See oli tõeline ja tunnetatav meie rahvale läbi võitluse ja rahu, helgete ja hirmsate aastakümnete. Paljudes kodudes oli Manifest aukohal läbi raskete okupatsiooni ja paguluse aastate.

Jeesus Kristus on tõeliseks ja tunnetavaks usu aluseks igale kristlasele. Jeesus Kristus lunastab ehk vabastab meid  patust ja patu tegemise ja tehtud pattude kurjusest ja patu karistusest ehk surmast. Usu ehk täieliku usaldamise läbi Jeesusesse Kristusesse me pääseme Jumala õndsusse, mis on heas, õiges ja jätkuvas kontaktis olemist Jumalaga. Nagu Manifest kui Eesti vabaduse ja iseseisvuse nõue oli ja jäi samaks 100 aasta kestel ja jääb edasi riiklikul ja inimlikul tasemel, nii peame meeles, et Jeesus Kristus on kõigi inimeste, sinu ja minu, ainuke tee Jumala tundmisele ja õndsusele nüüd ja igavesti. Pühakiri kinnitab meile, et Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti ehk minevikus, olevikus ja tulevikus. Jeesus Kristus on meie üks ja ainuke Issand ja Õnnistegija, Jõululapsena sõimes ja Lunastajana ristil, Mäejutluse õpetajana ja Taeva Issandana, kes loob kõik uueks. Temas saab ilmsiks Jumala õigus. Me usume Tema peale. Tema on meie tunnetav usu alus ja me leiame usu Temas. 

Õpetaja Thomas Vaga - 2018

 

 

Lõikustänupüha Sõnum - 2017

Mis tähendab meile Jeesuse Kristuse lubadus, et meie taevane Isa teab kui palju ja mida me vajame. (Loe Matteuse evangeeliumist 6. peatüki salmid 25 kuni 34, eriti salm 32-e). Meie Issand ja Õnnistegija kinnitas, et Jumal hoolitseb meie igapäevaste tarvete eest. Miks aga oleme olnud  mures oma tuleviku elu üle?  Miks oleme küsinud, et kas meil ikka saab küllalt seda või teist?. Martin Luther õhutas kristlasi, Kristuse õpetuse juhtimisel, vaatama loodust, kuidas selles on esil muretu elu: linnud laulavad, lilled õitsevad, veed voolavad, vihm sajab, päike paistab, kuu ja tähed säravad, pilved lendavad, järv leegitseb, vili lainetab, õunad ja pähklad valmivad, piim ja mesi voolavad. Loetlust võiks pikalt jatkata. Kui Jumal annab lindudele toiduse ja paneb lilled imeilusasti õitsema, ega Ta siis jäta inimest ilma, kinnitas meie Õnnistegija. Probleem tuleb meie suurest soovist mugavuse ja külluse järele. Mida rohkem me aga mõstame ja tuunustame iseenestele Jumal andmise suurust ja kõike hoidvat hoolt, seda vähem murelikud ja  kindlamad ning rõõmsamad me oleme. Ja mis veel, me oleme siis ka ise rikkalikumad andjad, sest tunneme Jumala headuse ja lahkuse meelt.

Meie meeled on aga tihti kinni selle küljes mida me arvame meil on  olemas ainult meie oma tarkuse ja töö läbi. Meie ei austa Jumala armastust ja rikkalikke ande meile, kui hoidume andmast – eriti Jumala kojale ja Kristuse kogudusele, kirikule. Lõikustänupühal paneme tähele Jumala jätkuvat hoolt ja rikkalikku heatahtlikust meie vastu. Tunnistame seda omapoolse heameelega andmise läbi.  

Koguduse õpetaja Thomas Vaga, piiskop electus.  

 

 

Jutlus - Veebruaris 2016

Luuka 3: 3.16.21-22

          Issandas armsad kaaskristlased. Meie oleme püha ristimise läbi Jumala lasteks saanud inimesed ja Jumala lastena  oleme meie kutsutud elama püha elu. Me suudame elada püha elu, kui me elame Jeesuses Kristuses. Küsimus, mis täna on meile seatud, on see, et kuidas me elame Jeesuses Kristuses kui usklikud Jumala lapsed kristlikku elu päevast päeva ja pühapäevast pühapäeva?

          Piiblist saame õpetuslikke näiteid. Piibli Uues testamendis on mitmeid näiteid Jeesuse Kristuse käitumisest ühiskonna argi- ja hingamispäevade, ehk pühapäevade elu keskel. Tänane õpetus ja näited on võetud Ristija Johannese meeleparandusristimisega seotud sündmuste keskelt:

          Ja ta (Johannes) tuli kogu Jordani ümberkaudsele maale ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks. (Luuka 3:3)

          Mina (Ristija Johannes)  ristin teid veega, aga on tulemas vägevam Jeesus Kristus) minust; tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega! (Luuka 3:16)

          Ent sündis, kui kõike rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avati ja Püha Vaim tuli ihulikul kujul alla nagu tuvi tema peale, ja hääl kostis taevast: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Luuka ev. 3:21 ja 22)

          Üks suurim küsimus, mis inimeste mõttesse tekib on see, et miks läks patuta Jeesus Kristus, Jumala Poeg, Ristija Johannese meeleparanduse ristimisele? Miks läks Jeesus Kristus Ristija Johannese talitatud meeleparanduse ristimisele, mida Johannes jagas rahvale, kes tahtis pöörduda eksituse ja patu teelt tuleva Õnnistegija teele.

Jeesus oli kuulekas Jumalale, oma Isale, ja võttis enese peale rahva – kogu inimkonna – patu ja patu süü. Jeesus valmistas igaühele,  kes on seotud temaga kristliku ristimise kaudu ja usub Temasse kui Issandasse ja Õnnistegijasse, pääsmise patust ja võimaluse saada õndsaks. Jeesus kutsus oma igapäevase kuulutuse, õpetuse, noomimise, imede tegemise ja siis Golgatale ristisurma minemise läbi inimesi uskuma Temasse kui Lunastajasse ja Õnnistegijasse. Johannese evangeeliumis on kirjas Ristija Johannese kuulutus Jeesuse kohta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh. 1:29)                                                  

Kuidas Jeesus võttis maailma patud enese kanda? Ta tegi seda nii, et Ta tunnistas avalikult, et Tema võtab patuse inimese osa oma enese kanda. Meeleparandusristimisele minemisega Jeesus tunnistas, et Tema võtab enese peale, kõikide nende Juudamaa inimeste patud, kes olid tulnud Ristija Johannese meeleparandus- ehk patukahjatsusristimisele. Samuti võtab Jeesus ka kogu maailma inimeste patud oma peale. See oli Jeesuse esimene tegu, millega läks käiku kogu Tema lunastuse ja päästmise töö. Jeesuse viimane ehk lõplik tegu, millega Jeesus viis täide tema lunastustöö, leidis aset ristil Kolgata mäel, kus Tema suri kõikide inimeste pattude ja süü kandjana. Meeleparandusristimisele minemise ja ristil suremise läbi Jeesus vabastas kindlasti kõik, kes on ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse ja usuvad, et nemad on Jeesuse surma läbi vabastatud patust ja selle karistusest. Sellepärast Jumal ütleb ka meile isiklikult oma armsas Pojas Jeesuse Kristuses: “Mul on hea meel sinust mu poeg, tütar!” 

Jumal on ristimise läbi pannud meid igapäevasesse ellu ristiinimestena. Sellepärast oleme ristitud inimestena ehk ristiinimestena teistsugused meele ja käitumise poolest kui maailma inimesed.  Me oleme seatud elama kui inimesed, kes on ristitud Jumala Püha Vaimuga, Jeesuse Kristuse poolt. Seda kuulutas ja kinnitas Ristija Johannes: “Tema (see on Issand Kristus) ristib teid PühaVaimu ja tulega” (Luuka. 3:16).

          Püha Vimuga ristimist on seletaud mitmet moodi eri kristlike kirikkondade poolt. Leidsin aga järgmise seletuse, mis on sobiv kõigile. See ütleb, et Püha Vaimuga ristimine on nagu vette minemine, nõnda et oleme täiesti vee sees ehk vee poolt vallatud. Püha Vaimuga ristimine on siis täiesti Jumala Vaimu valdusesse saamine. Püha Vaimuga ristimine tähendab seda, et Jumala enese ligiolek tuleb inimesse.  Kõige suurem and on see, et inimene saab arusaamise Jumala Sõnast, mis Piibliraamatusse on  kirja pandud. Piibliraamat saab Püha Vaimuga ristitud inimesele eksimatuks usu ja elu, meele ja tegude ja pühaduse õpetuste koguks, mis on temale juhtnööriks ja õpetajaks kogu tema eluteel, argipäevadel ja pühapäevadel. Meie luteri kiriku õpetus paneb pearõhu sellele tähendusele, et me saame Püha Vaimuga ristimise kaudu arusaamise Piibli kui Püha Vaimu keeles räägitud ja kirja pandud sõnadest ja sõnumist. Me saame võime elada tõeliste Jumala lastena ehk ristiinimestena päevast päeva siin ilmas Jumala Püha Vaimu abil ja juhtimisel. Tema kõnetab meid Piibli sõnadega. Tema tuletab  meile meelde, et me olmeme Jeesuse Kristuse omad ja elame elu Temas. Seda õpetas Martin Luther.

Mis on aga “tulega ristimine”? Tulega ristimine tähendab puhastust kõigest, mis varjab ja pimestab inimese võimet näha ja mõista ning omaks võtta, mis Jumal tema heaks on teinud Jeesuses, Jumala Pojas. Tulega ristimine tähendab, et inimese elust, meelest ja käitumisest puhastatakse ära kõik, mis pole Jumalale meelepärane ja on seepärast  patune. Seda puhastamist võib võrrelda metsade aluskasvude põletamisega Metsateadlased ütlevad, et metsapõleng on kasulik, sest see puhastab metsa ja sellega vabastab pärismetsa aluse ja teeb selle heaks idanemise ja kasvu pinnaks väärikate metsapuude seemnetele. Tulega ristimine on puhastamine pattudest – eriti lemmikpattudest ja ebakristlikest kommetest ja harjumustest. See teeb võimalikuks Jeesusele meelepäraste “heade puude” kasvu, mis kannab pühale Jumalale meelepärast “head vilja”, nii et Jumal ütleb ka meie kui veega ja Vaimuga ristitud  kristlaste kohta: “See on minu armas poeg, tütar, kellest minul on hea meel!” Tulega ristimine sünnib meis Püha Vaimu läbi. Vaim juhtab meid patukahetsusele ja usule Jeesuse Kristuse peale ja Tema läbi andestuse saamisele ja püha kristliku elu elamisele iga päev. Püha Vaim kasutab sütituseks Pühakirja, Piiblit, jumalateenistuse liturgat, eriti patukahetsust, ja koraale, jutlust ja armulaua sakramendi vastu võtmist.

Jeesus Kristus võttis  enese peale meie osa ja andis meile Tema enese osa, Jumala Poja osa, kes on võimeline elama Jumala tahtmise järgi. Me elame oma elu Püha Vaimu juhtimisel. See sünnib Püha Vaimu keele ja kõne kuulmise läbi. Peame meeles Martin Lutheri õpetust, et Piibel, Pühakiri, on Püha Vaimu keel ja kõne, mis on meile olemas meie omas rahvakeele vormis. Me kuuleme ja elame Püha Vaimu juhtimisel igapäevase Piibli lugemise ja palve läbi, ka jumalateenistuste ja armulaua sakramendi vastu võtmise läbi. Piibel on see Püha Vaimu tuvi teavast, mis on meie kohal ja meile ligi meie ristimisest alates kodus ja kirikus. Piibli raamat on meile antud Püha Vaimu nähtavaks tunnuseks. Elagem siis iga päev Püha Vaimu ristimises, nii et meie süda, meel, mõte ja käitumine on Jumala oma.   AAMEN

Piiskop Thomas Vaga  

 

 

Elu pärast elu

"Mina elan ja teie saate ka elama"  Joh. 14:19

Kas on tõesti olemas elu pärast surma?  Hiljuti käsitleti seda küsimust televisioonis.  Seal esines üks sõja invaliid, kelle mõlemad jalad olid pealtpoolt põlvi apputeeritud.  Ta oli olnud ligi kümme päeva meelemärkuseta.  Kui ta tuli teadvusele, seletas ta kõik täpselt, mis temaga oli sel ajal tehtud.

Ta oli ka kohtunud nende langenud sõduritega, kes olid langenud pärast kui ta oli saanud haavata.  Tema ütles:  "Ma tean, et pärast surma on elu."  Jeesus kuulutab:  "Mina elan ja teie peate ka elama."

Mida mõtleb siin Jeesus elu all?  Kas tagasi-pöördumist ajalikku ellu?  Uue Testamendi andmetel võitis Jeesus surma lõplikult.  Ta siirdus hoopis teistsugusesse, kadumatusse ja igavesse taevalisse ellu, Jumala ellu.  Ta läks valdkonda, mis ütleb kõik meie ettekujutlused, mida ükski inimsilm pole näinud ja mis on meie arusaamisele ja fantaasiale kätte-saamatu.

Pärast surma ei ole mingit ajaliku ja ruumilise elu jätkamist.  Igavik on aja ja ruumi dimensioonide purustav uus elu Jumala nägematus, võrdlematus ja arusaamatus tegevuspiirkonnas.  See on lõplik Jumala juures elamine.  Nii on surm tagasi-pöördumine Jumala varjatusse, vastuvõtmine Jumala auhiilgusesse.   Ainult uskumatu ja jumalatu võib ütelda, et surmaga on kõik otsas.  Inimese viimne tee viib teda surmast ellu, viib teda nähtavast nähtmatusse, surmapimedusest Jumala igavesse valgusesse.

Kristlane, kes oma usutunnistust algab sõnadega "Mina usun Jumalasse Isasse, kõigeväelisse, taeva ja maa Loojasse", võib rahulikult lõpetada usutunnistuse sõnadega "ja igavest elu".  Kõigeväeline Looja, kes lõi maailma, kes kutsus esile kõik olemise ei millestki, on võimeline kutsuma meid surmast ellu.  Kristlase suureks hüveks on ta lootus, mis ulatub teisele poole hauda, Jumala homsesse.   

Meie, kristlased ei karda surmaööd, sest meie taevane kodu asub just teisel pool surma.  Issanda Kristuse ülestõusmine surnuist muutis surmaööd elu päikesetõusuks.  See muutis kesköö pettumused rõõmuks ja kesköö hirmu rahuks.  Ilma usuta ei vii ükski tee ülestõusmise ega igavese elu juurde.  Usk näeb teisel pool surma tõelist elu.  Jeesus ütleb:  "Mina elan ja teie peate ka elama".

Õp. Uno Planki raamatust "Elu pärast elu". 

 

 

Palve haige eest ja meie oma haigestumisel

Kallis Päästja, me teame, et Sina hoolid inimesest, tema ihust ja hingest. Sina tegid haiged terveks, tegid pimedad nägijaiks ja kurdid kuuljaiks ja äratasid isegi surnuid ellu. Me palume, et Sa õnnistaks neid, kes meie hulgas on haiged ja tunnevad valu. Kui oleme, haiged, oleme nõrgad ja armetud ning vajame Su abi. Me vajame ka teiste ligimeste abi ja hoolitsust ja heatahtlikkust.

Lase meil olla Su teenrid abistamaks neid, kes abi vajavad, teadmises, et Sina oled suurim arst ja abistaja. Ole ka minu voodi ligi, kui minu tervis kaob. 

Olen tänulik kõikide nende päevade eest, mil olen saanud olla terve, käia teenistustel ja teenida Sind. Aga nüüd kui olen haige, saan aru, kui kergesti võin oma tervise kaotada selles maailmas Õnnista neid, kes minu eest hoolt võttavad, õnnista mu arste ja koduabilisi, halastaja õdesid ja kõiki, kes mind abistavad ja kui on Sinu tahtmine, anna mulle mu tervis tagasi.

Aamen

 

 

Jumal on meie abimees

Mõned meist vaevlevad haigustega ja vananemise probleemidega, majaduslike keerulisustega ja arusaamatustega.  Mõni mõtleb, et kuigi ta teeb oma parima, aga ikka paremaks ei lähe.  Võibolla nõuame iseeneselt liiga palju, me pole rahul sellega, mis meil on.  Rahu ja rõõm on aga väga kättesaadav.

Kõik probleemid kaovad sel hetkel, kui saame tõesti aru ja usume, et Jumal on meiega ja lubab kindlasti, et Ta aitab meid, kui me ainult Teda usaldame ja Tema lubadusi usaldame.  "Tulge minu juurde," kutsub Issand Jeesus ja lubab:  "Ma annan teile hingamise", rahu ja uut rammu.  See lubadus kehtib igal ajal ja igas olukorras.  Pangem tähele, et inimene, kes ei usalda Jumalat, kuigi ta võimalikult kuidagi viisi usub Jumala olemas olusse, ei saa abi.  Seda oleme näinud oma elus ja seda näeme mitmetes Piibli lugudes, kus rahvas ei pöördu Jumala poole, vaid katsub ise hakkama saada.

Kui loeme Sakarja raamatu esimest peatükki, näeme, et isegi templi ehitamisel Jumal nõudis, et rahvas pöördub Jumala poole, ja usub Temasse.  Jumal ütles rahvale:  "Pöörduge minu juurde, ... siis ma pöördun teie juure."  Issand on toonud meid tänase päevani, millal seda ringkirja koostatakse ja millal seda koguduse liikmed loevad.  Jumal on andnud meile elupäevi ja tervist ja jõudu just selle möödus, kui me vajame.  Ärgem taotlegem ülearuseid asju ja õnnistusi.  Olgem tänulikud selle eest, mis meil on ja usaldagem vägede Issandat, kes meile on andnud elu, võtnud meid vastu ristimisel ja on meiega ühisel õhtusöömaajal Issanda lauas koos nendega, kes on meie juurest juba Issanda juurde kutsutud, igaviku teedele siirdunud.  Uskudes ja usaldades Jumalat, Kolmainu Jumalat, Isa, Poega ja Püha Vaimu, saame ühineda laulik Taaveti sõnadega:  "Kiitke Jehoova nime, kiitke teie... kes seisate Johoova kojas".

Kirikuteated - 67. väljaanne 2013-2014

 

 

Jõulud, suur rahvusvaheline kristlik laulupidu

detsember 2011

"Hõisake taevad ja inglid nüüd Issandat kiitke!" algab üks tuntud jõululaul ja jätkub:  "Ja laulge nii maa kui ka meri, Jeesus on tulnud, suur Jumal on liha ja veri!"  (KLPR 18)

Jõulupühad on kui üks suur rahvusvaheline laulupidu. Ükski püha pole tähistatud ja täidetud nii suure laulude ja muusika hulgaga kui jõulupühad. Igal maal ja igal rahval on omad jõululaulud ja siis ka mitmed ühised jõululaulud, jõuluoratooriumid ja instrumentaalne jõulumuusika.

Üks tuntuimatest ja armastatuimatest ühistest jõululauludest sai alguse ühes väikeses Austria külas, Oberndorfis, mis asub Mozarti tõttu kuulsaks saanud Salzburgi linna külje all. Mozart polnud selle laulu loojaks, mitte ka Haydn. Selle laulu sõnad kirjutas Oberndorfi püha Nikolause kiriku abipreester Joseph Mohr ja laulu viisi kirjutas tema sõber, naaberküla organist ja kooliõpetaja Franz Gruber. See jõululaul on saavutanud maailmakuulsuse. Selle laulu sõnad on tõlgitud üle 300 keelele ja keelemurdele.

Esimest korda kõlas "Püha öö, õnnistud öö" (Stille Nacht, heilige Nacht) kitarre saatel aastal 1818. Kitarret kasutati saateks sellepärast, et kiriku orel oli rikkis. Joseph Mohr oli kirjutatud laulu sõnad jõulueelsel ööl. Ta elas kaasa pühale jõuluööle, viibides oma mõtetes väikeses Petlemma linnas, kus Jeesus laps, maailma Issand, jõulude Issand ja maailma Lunastaja siia ilma sündis. Ta elas kaasa Lunastaja emale, Maarjale, kes kanadis Püha lapsukest oma süles. Ta tundis, kuidas rahu, igavik ja jumalikkus kokku tulid Jeesus-lapses. Ja nii sündis "Püha öö, õnnistud öö", praegu üks kõige lauldum ja armastatum jõululaul, mis kajab ka nendel jõuludel nii kodudes kui ka kirikutes, kristlikel jõulupuudel ja –pidudel.

Ka meie, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koguduste liikmed, valmistume, kui ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste liikmed nii Eestis kui ka välismaadel valmistuvad jõuluõhtu jumalateenistuseks, ja siis laulame jälle Gruberi ja Mohr’i "Püha öö, õnnistud öö" teadmises, et koos meiega laulavad miljonid ja miljonid kaaskristlased üle maailma seda sama, ühel jõuluööl sündinud armastatud jõululaulu. Siis kuulutab "ingli hääl" ka meile ja meie südametele sama rõõmusõnumit meie Lunastaja ja Õnnistegija sündimisest. Ja siis saame koos taevate ja inglitega kiita Issandat, lihaks tulnud Jumalat, Jeesust Kristust.

"Hõisake taevad ja inglid nüüd Issandat kiitke", ja hõisakem ka meie koos nendega, sest üle kaks tuhat aastat tagasi sündis ühel pühal ööl meie keskele Jõululaps, Jeesus Kristus.

Soovine kõikidele selle sõnumi lugejatele õnnistatud jõulupühi ja uut Issanda aastat 2012.

Õpetaja thomas Vaga,
E.E.L.K. USA I Praostkonna praost

 

 

Armas koguduse liige, armas sõber !

"Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema käte tööd." (Laul 19:1)

Käesoleva aasta septembris meenutame kümme aastat tagasi juhtunud hirmsat tragöödiat, 9/11, mil terroristid ründasid reisilennukitega Ühendriikide kaubandus-keskust, World Trade Centeri kaksiktorne. Mitmed võibolla küsivad, miks Jumal lubab sellist juhtuda, miks Ta lubab maa-värisemisi, hurrikaane, tornaadosid ja uputusi, millistes mitmed surevad ja paljud kodud hävivad.

Kuid Jumal on alati meie ligi. Jeesus Kristus ise, Jumala Poeg, elas siin maailmas. Võimalikult koges ta Naatsaretis elades maavärisemisi ja teame, et ta oli vähemalt kahe tormi keskel Galilea merel. Jeesus oli teadlik mere lainete külmusest kui ka suvekuumusest kõrbes. Ta kinnitas: Mina olen teie juures iga päev, teie elu ja aegade lõpuni.

Nüüd sügise liginedes saabuvad jahe-damad ilmad, pikemad ööd ja lühemad päevad. Oleme liginemas kirikuaasta lõpule ja surnute pühale. Mälestame oma lahkunud armsamaid ja kujutame ette ilusat igavikku, kus nad nüüd on. Katsume teha ettevalmistusi ka oma lahkumisele. Surm tasandab ühiskondlikud lõhed. Kõik peavad surema. Kuid meie saame vaadata tulevikku usaldava lootusega, sest meie teame, kuhu me läheme ja et Jeesus Kristus kohtub meiega meie maapealse rännaku lõppedes. Meil on lootust. Lootus pole olenev maailma rahust, edusammudest ärimaailmas või maailma õigusest. Jeesus lubab, et Tema teeb kõik uueks. Lootus on see, et näeme Jumala käe juhtimist nii heas kui ka halvas, nii pettumustes, muredes kui ka rõõmudes. Lootus annab meile jõudu elada. Jumala armastuskiri meile on Issanda Jeesuse tulek maailma, kes lunastas meid pattust ja igavesest surmast. Lootus lubab meil nautida Jumala looduse ilu.
 
Loodus on Jumala kättetöö. Kes soovib teada, milline Jumal on, ta astugu õhtul õue ja vaadelgu tähistaevast ja tähevalgust, mis on alguse saanud miljoneid aastaid tagasi ja särab miljoneid aastaid edasi.
 
Praost Thomas Vaga - 2011

 

This page was last edited on February 14, 2018 09:13 AM

 

 

© 2011 - 2018  E.E.L.K. Bergen County Kogudus  Kõik õigused kaitstud.  All Rights Reserved.
Veebilehe Tegevtoimetaja / Webpage Administrator:  Airi Vaga  Webmaster:  Tiiu Roiser

Clip art & photo images courtesy of www.Christiansunite.com, www.FreeTiiuPix.com, or Pixabay.com
The images, backgrounds and text are used with permission and are copyrighted by the image providers.  
Distribution, transmission or republication of any materials
 from this website in whole or in part in any medium or form is prohibited without prior written permission.

This page last edited February 14, 2018 09:13:00 AM