"SINA OLED KRISTUS, ELAVA JUMALA POEG"
 Matteus 16:16

Kuulgem, mida Jeesus küsis ja mida Tema jünger Peetrus vastas: "Ja teel küsis Ta (Jeesus) oma jüngritelt ja ütles neile: "Kelle mind inimesed ütlevad olevat?" Aga nemad vastasid temale ning ütlesid: "Ristija Johannese, ja teised Eelja, ja veel teised ühe proveteist!" (Markus 8: 27-28). Ja Jeesus küsis neilt teise küsimuse: "Aga teie, kelle teie ütlete mind olevat?" Peetrus vastas:  "Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg." (Matteus 16:16)

Need Jeesuse küsimused on väga olulised ka meile. Kuidas meie vastame?  Jeesus Kristus küsib ka meie käest: "Kelle teie ütlete mind olevat?" Leidsin, et meie vastused näitavad kahte liiki Jeesuse ära tundmist: kas usulist või uskmatut, jumalikku või ilmalikku. Neid kahte liiki vastust on usuteadlaste poolt kirjeldatud: peidetud ehk varjul olevat või avaliku Jeesuse Kristuse tundmist.

Avalik Jeesus Kristus on see, keda rahvas nägi ja kuulis ning kelle parandamise imetegusid nad nägid ja kelle imeväärseid õpetusi nad kuulsid oma kõrvaga. Nende põhjal nad pidasid Teda üheks prohvetiks ja Jumala tehtmise kuulutajaks ning püha elu õpetajaks, milliseid aga oli ajaloo jooksul olnud mitmeid. Maailmale avalik Jeesus Kristus oli tuntud kui eriti hea ja tark inimene, kellel oli eriti suur Jumala tundmine ja kes õpetas inimesi armastama oma kaasinimest ehk ligimest. Mitmed peavad Jeesuse Mäejutlust õpetustekoguks, mille juhtimisel on võimalik elada kõlblikku ja kristlikku elu. Jeesuse õpetuse ja eeskuju järgi omal jõul elamine tundub kõlbliku eluviisina.  Inimesed, kes loodavad enda headusele ja õnnestumisele elus, on rahul endaga ilma usuta Jeesusesse Kristusesse. Neile Jeesuse ristisurm on näide inimese kurjusest. Oma õnnestunud eluviisidele toetav inimene ei saa aru Jeesuse ohvrist inimkonna Lunastajana ja Õnnistegijana.

Peidetud ehk varjul olev Jeesus Kristus on kannatav ja ristil surmatud patuohver, kes on Jumalast tulnud siia lunastama maailma inimesi patust ja tegema õndsaks ning päästma igavesest surmast igavesse ellu. Lunastamise ime on mitu korda suurem ja õndsam kui kurt-tumma inimese ja halvatud inimese terveks tegemine.  Jeesuse ellu ärkamine pärast ristisurma kolmandal päeval, surnuist ülestõusmine on meile kinnituseks, et usk, mis on absoluutne usaldus Jeesusesse Kristusesse, ristisurma kannatanud ja surnuist ülestõusnud Issandasse, vabastab meid meie patu süüst ja karistusest ning viib meid Jumala juurde taevasse. See tõsiasi võib olla peidetud ja varjul praegu, aga Jeesuse ihuline surnuist ülestõusmine on meile usuliselt nähtav ja saame usus kindlad olla, et ka meid ootab ees ihuline ülestõusmine. Usk annab meile vajaliku nägemise. Usupuhastaja Martin Lutheri peaõpetuseks oli see, et meie, inimesed, saame õndsaks ainult Jumala armust. Õige elab usust, ainult usust, mille saame Jumala armust. Martin Luther katsus teha kõike, mida ta suutis, et saada endale rahu ja usu kindlust, enne kui ta allus Piibli kõikumata tõele, et inimene saab õigeks ainult usust, ainult Jumala armust.

Meie kiriku palve- ja lauluraamatus laulu nr. 50 sõnad on kirjutanud Georg Werner. Ilusad ja usku kinnitavad sõnad, mida saame kaasa laulda või lugeda ka ees olevate kuude ja aastate jooksul, mida Jumal meile siinses maailmas veel annab:

Ühtainust nime mina tunnen, mis Jumal andnud meile õndsuseks.
Üht nime ikka hinges kannan, see nimi muudab talve kevadeks.
Su nimi Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest.
Üht nime tahan südamesse ma usus kirjutada endale.
See paistab minu muredesse kui hele, selge taevapäikene.
Su nimi, Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest.
Üks nimi annab edu tööle ja kannatustes mulle troosti toob.
Teeb lõpu minu patuööle ja armust minu elu uueks loob.
Su nimi, Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest.
Üht nime tahan meeles kanda siin maa peal kaduvuses rännates.
Ja ühel nimel au veel anda seal igaveses taevavalguses.
Su nimi, Jeesus Kristus, igavest' on mulle kõige kallim kõikidest.

Loeme Matteuse evangeeliumist, kuidas apostel Peetrus vastas Jeesusele: "Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg." (Matteus 16:16) ja Jeesus kinnitas Peetrusele: "Õnnis oled sa, Siimon, Joonapoeg, sest liha ja veri ei ole sulle seda ilmutanud (siis inimene ega sina ise), vaid meie Isa, kes on taevas." Ka meie saame koos Peetrusega öelda Jeesusele: "Sina oled Kristus, elava Jumala Poeg."

Palvetagem raskustes - oktoober 2021

 Kallid koguduse liikmed,

Septembrikuu  teenistusi  oodates  peatame Jesaja kirja  peatükis 37 salmides 14 ja 15 ,kus prohvet Jesaja kirjutab järgmiselt: “Kui Hiskija oli võtnud käskjalgade käest kirja ja oli seda lugenud, siis ta läks üles Issanda kotta; ja Hiskija laotas selle Issanda ette. Ja Hiskija palvetas Issanda poole.”

Martin Lutheri arvates see Vana Testamendi jutt kuningas Hiskijast on väga õpetlik, eriti kui oleme raskustes. Kuningas Hiskijas elas aastatel 715 kuni 686 enne meie ajaarvamist, mis algab Kristuse sünniaastast, ja oli Juudamaa kuningaks ajal, kui Assüüria riik ründas Juudat ja Jeruusalemmat.

Assuri kuningas Sanherib juhatas suurt armeed, mille ülesandeks oli vallutada Jeruu-salemm. Ta saatis kuningas Hiskijale ähvarduskirja. Kirja saatmise eesmärgiks oli hirmutada kuningas Hiskijat ja Jeruusalemma linna anduma vallutaja kätte. Aga kuningas Hiskija tegi mida üks ustav ja Jumala-kartlik kuningas nägi õigeks teha. Ta läks Jumala templisse ja laotas kirja Jumala altari ette ja palvetas. Martin Lutheri järele see jutt kuningas Hiskijast õpetab, kui tähtis on kohe tulla palves Jumala ette raskel ja keerulisel ajal. Ja muidugi ka igal ajal.

Luther tuletab meile meelde, kuidas me harilikult reageerime. Sageli me piiname ennast kartusega ja muretsemisega. Ainuke, mida suudame loota, et saaksime üle oma problemist, vabaneksime oma kartusest ja muretsemisest. Võib ju juhtuda, et muretsemine saab meis võidu ja annab ruumi hingevaenlasele ja ta rünnakutele, märgib Luther. Jutt kuningas Hiskijasat on meile eeskujuks. Raskustes ja hingeahastuses peaksime langema põlvili ja palvetama abi Issandalt. Kuningas Sanherib lahkus Juudamaalt ja naasis oma kodumaale Ninivesse.

PALVE on parim arstiroht, mis on olemas. PALVE toimib alati. PALVE ei jäta meid hätta. PALVEtamine aitab alati. Pidagem seda meeles ka nüüd sellel raskel piirangute ja takistuste ajal, milliseid Covid19-viirus on meie igapäevasesse ellu toonud.

Jeesus lubas: “Ma teen, mis iganes te palute Isalt minu nimel nii et Isa oleks kirgastatud ehk et Isa auhiilgus oleks tunnistatav. Jeesus ütleb: “Mina annan teile mida iganes te palute Isalt minu nimel.” (Johannese ev. 14: 13, 14). Palvetagem ka „Meie Isa palvet“ Jeesuse nimel, siis harjume kasutama Jeesuse nime oma palvetes.

Piiblis öeldakse, et Jumalal on kõik võimalused: anda rahu, anda tervist, anda pikka meelt, anda jõudu ja aidata meid, kes me oleme Tema nimesse, „Isa, Poja ja Püha Vaimu“  nimesse ristitud ja otsaesisele ristimärgiga Temale eraldatud inimesed.  Piibli jutud, mis räägivad parandamistest, on meile tuntud, kuid tuletame meelde näiteks kuningas Hiskija, kellel oli prandamata haigus. Teine kuningate raamat 20: 1-11. Jumal parandas kuningas Hiskija selle tingimusega, et ta pidi kolme päeva pärast minema templisse ja saama seal Jumalalt 15 aastat rohkem eluaega.

Uues Testamendis on mitmeid jutte Jeesuse parandamistest. Johannes 9: 1-12 toob meile jutu pimedast mehest, kelle Jeesus parandas nägijaks öeldes samal ajal: “Mina olen maailma valgus”. Jumala kõike haaravast valgusest saab ka füüsiliselt pime aru oma vaimusilmadega.

Usu vägi parandas ka veritõbise naise. Luuka evangeeliumist loeme:  Ja üks naine, kes oli veritõbine olnud kaksteist aastat ja  kogu oma vara arstide peale ära kulutanud, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha, see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks. Ja Jeesus küsis: „Kes puudutas mind?” Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: „Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind.” Aga Jeesus ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat.“  Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud. Jeesus aga ütles naisele: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!” (Luuka ev. 8: 43-48)

PALVE:  Issand sina üksi valitsed minu elu üle. Kas see on lühike või pikk – ma olen sinu päralt. Anna andeks minu eksimused, ole minu ligi, Issand, kui ma peaks raskest ihuvalust läbi minema. Aita mind kannatustes sinu lohutavaid sõnu meelde tuletada. Ja kui mõtted kõiguvad ning hing ei jõua lootust ja kannatlikust säilitada, siis seisku raskel viimsel tunnil Jeesus ise minu silme ees, et ma saaksin lohutust ja rammu tema kannatamisest. Issand, Sinu kätte annan ma oma vaimu. AAMEN.

Piiskopi karjase kiri 2020

Armsad lugejad, koguduste esimehed, juhatuste ja nõukogu liikmed, kallid kaasmaalased!

Armu teile ja rahu meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt!

Suurem osa meist oskab palvetada Meie Isa palvet, või tunnevad sellesse kogutud seitsme palve sõnu. Mõned palved on tuntud paljudele, nagu “meie igapäevast leiba anna meile tänapäev” ja “ära saada meid (mi,e) kiusatusse”.

Koroonaviiruse maailmalaiuse nakatushaiguse levimise pärast on üks palvetest saanud meile eriti palavaks südame sooviks. See on “päästa meid ära kurjast.” See palve küsib abi Jumalalt, palume päästmist ja pääsemist kurjuse mõjuvõimu käest. Kristlased on palvetanud seda palvet üle kahekümne sajandi. Nad on saanud abi ja pääsu Jumalalt veriste tagakiusamiste, taudide, nagu musta surma ehk katku, sõdade ja looduse katastroofide keskel. Issanda Kristuse suur apostel Paulus loetles mitmeid kurjuse tegusid ja Jumala antud võitu nende üle: “Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu? Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, või ahastus, või tagakiusamine, või nälg, või alastiolek, või häda, või mõõk?” (Pauluse kiri roomlastele 8. peatükk, salmid 31 ja 35) Paulus loetleb kogu ristiusu kiriku ja kristlaste ning kogu inimkonna ajaloos valitsenud kurjuse tegusid. Paulus julgustab kristlasi olema kindlad palves Jumalale. Jumal kuuleb Tema poole usus pöörajate palveid: “Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.” (Pauluse kiri roomlastele 8. peatükk, salmid 38 ja 39)

Kristlastena oleme võimelised usus ja lootuses Jumalasse seisma murede, raskuste, haiguste, taudide ja muu kurja vastu. Paulus kinnitab meid Pühakirja sõnas: “ Kes võib meid lahutada Kristuse armastusest? Kas viletsus, või ahastus?” (Roomlastele 8:35).

Praegune koroonaviiruse taudi levimine üle kogu maailma tuletab meile uuesti meelde, et siin ilmas me elame kurjuse poolt tehtud kannatuste sees. Jeesus õpetab meile seda Meie Isa palves, milles me korduvalt palume, et Jumal, kui meie Taevane Isa, päästaks meid kõigest kurjast. Me palume seda iga kord, kui me palume Meie Isa palvet. Me palume päästmist kurjast sama tihti kui me palume igapäevast leiba. Jeesus, kes õpetas Meie Isa palve oma jüngritele ja ka meile jüngrite poolt kirja pandud Pühakirja Uue testamendi kaudu, teadis, et maailmas on neil ja meil ahastus (Vaata Johannese 16. peatükk , 33. salm), aga võit on Jeesusel: “Olge julged, mina olen maailma ära võitnud!”

Kannatused ja kurjuse tegevus pole vähenenud, nagu praegune kroonaviiruse taudi levimine käib ka kõrgtehnoloogia saavutuste üle. Aga Jeesus Kristus on koos meiega ka tänapäeva pandeemia keskel. Kurjus kaob alles siis, kui praegune maailm lõpeb ja Jumal loob uue taeva ja uue maa. Kristus Jeesus aga teeb meie kannatused talutavaks, sest Tema ise on nüüd meiega kannatuste keskel. Tema jagab meile välja kannatamise ja vastu pidamise võime. Kõige selgemalt ja valusamalt on see nähtav ja tuntav, kui pöördme Tema poole Kolgata ristipuul. Pühakirjas on öeldud: “Sest selles, milles ta on kannatanud kiusatud olles võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” (Kiri heebrealastele 2. peatükk, 18. salm). Vana testamendi prohvet Jesaja raamatus on kirjeldatud Jeesuse Kristuse kannatusi kurjuse käes kuid Ta kannatas neid meie vabastamiseks: “Tõepoolest võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid! Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu! Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud!” (Jesaja 53. peatükk, 4. ja 5. salm). “Heitke kõik oma mured tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!” (Peetruse esimene kiri, 5. peatükk, 7. salm) Kristus Jeesus kannatab ka koroonaviiruse taudi käes, et meil oleks kergem. Me usume, et Tema päästab meid ära kurjast.

Mõtleme Jeesusele eesoleva kannatusnädala kestel. Mõtleme Jeesuse päästmisele ja patust vabastamisele suurel reedel ja rõõmule Tema ülestõusmise pühal.

Soovin kõikidele meie kiriku ja koguduste liikmetele rahulikku ja õnnistatud Issanda Jeesuse ülestõusmispüha.

Teie Issanda teenistuses E.E.L.K. Piiskop Thomas Vaga - 2020 märtsil

Karjase kiri pdf

Ühed tähtsamad Jumala teenijad on inglid. Nimi ingel tuleb Uue testamendi algkeelest. See tähendab saadikut ehk sõnumitoojat. Inglid tõid sõnumi karjastele taeva laotusest Petlema kohal inimeste Õnnistegija Jeesuse Kristuse sündimisest. Inglid teatasid naistele Ketsemani tühjaks saanud hauas, et Jeesus kui Lunastaja on surnuist üles tõusnud ja nad saavad näha Teda uuesti elavalt. 

Inglid on tähtsad üliloomulikud Jumala esindajad taevas ja maa peal. Inglid kuuluvad meie püha ristiusu sisse. Ingleid on nimetatud üle 300 korda meie usu Pühakirjas ehk Piiblis. Nad ilmuvad inimestele inimese väljanägemisega palju enam kui tiibadega. Tiivad on kunstnike poolt lisatud, et piltlikult näidata inglite taevalikkust ja pühadust.

Inglid on osa meie lääne kultuuri kirjanduse, kunsti ja teaduse ajalugu. Tuntud ameeriklasest kultuuri uurija ja filosoof Mortimer J. Adler, kes oli Entsüklopeedia Britannica kirjastuse poolt väljaantud “Great Books of the Western World” 52 teosest koosneva valiku tegija ja sisu peaainete nimekirja koostaja, nõudis vankumatult -- isegi kirjastuse eitava meelsuse vastu -- et nimekirja esimene uurimisele võetav aine oleks inglid. Adler leidis uurides läänemaa kultuuri, et inglid on osa lääne kultuurist ehk kuuluvad lääne kultuuri. 

Mitmete meie ajastu inimeste kogemused inglitest on seotud ingli käest abi ja kaitse saamisega ning raskest olukorrast päästmisega. Üks kristlane, kes kannatas hirmsasti usuvastaste vaenu käes ja vangistuses kirjeldas, kuidas ta tundis pimedas üksikus vangikongis olles ingli liginemist ja kinnitavad puudutust. 

Tuntud evangelist Billy Graham kirjutas, et inglid on taevalised olendid, kes on loodud teenima Jumalat ja Jumala tahtmist. Uues testamendis on öeldud, et inglid on “teenijad vaimud, läkitatud abistama neid, kes õndsuse pärivad.” (Heebrealastele 1:14) 

Martin Luther kirjutas, et inglite taevaline kiituse laul: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas!” ütleb, et inglid teenivad Jumalat kogu oma “südamest” ehk kogu olemuselt, ja tunnistab, et Jumal ja inglid üksmeelselt armastavad meid inimesi. Laulame siis jõulude ja ülestõusmise ajal kiituse laulu Jumalale koos inglitega, sest meil on Õnnistegija ja Lunastaja, kes on Issand Kristus. 

Billy Graham kirjutas raamatu inglitest milles ta kinnitas: “Piibel, aga, kinnitab meile, et kord meie silmade eest kaovad katted, ja me näeme siis, kui palju abi ja tähelepanu inglid on meile meie eluajal andnud. 

Soovin teile inglite kaitset ja rõõmu jõuludeks ja uueks aastaks 2020! 

Õpetaja Thomas Vaga

Issandas armsad eestlased!

Kes suutis arvata, et Eesti Vabariik on kord 101 aastat vana, vaba ja iseseisev riik. Kes suutis arvata eriti aastate 1945 ja 1989 vahel, et Eesti Vabriik saab uuesti iseseisvaks riigiks, ja Eesti pind saab puhtaks Nõukogude Venemaa punasest sõjaväest kui katkust ja julgeoleku ehk KGB kägistavast haardest? Vastus on üks ja sama: Seda uskusid inimesed, kellel oli kustumatu usk õigusse ja vabadusse, mis valitseb üle iga inimliku valitsuse ja sõjaväe ja poliitilise politsei.

Ligi viiskümmend aastat oli usklikele kristlastele lootuse kindluseks olnud Jeesuse Kristuse kutse ja lubadus: “Tulge minu juure kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise.” Viiskümmend aastat tundsime eestlastena väetimatust maailma, eriti, suurjõudude poliitika tarkade ja mõistlike meelest,-- aga mitte ilma vabaduse lootuseta Kristuses. Meid peeti lõputult kadunuks Nõukogude Venemaa valitsemise alla. Ka mõned eestlased olid sama meelt.

Mäletan kuidas mind kuulutati lihtsaks Ameerika üliõpilaseks, ega peetud enam Eesti Ülliõpilaste Seltsi stipendiaadiks, kellena olin saadetud Soome. See juhtus Soome presidendi Kekkoneni ja tema valitsuse otsuse pärast lõpetada kõik ametlikud kontaktid pagulaseestlastega ja suunata kontakti pidamine Nõukogude Eesti organisatsioonide poole kui jäädava seisukorra poole.

Näen paralleeli Eesti rahvusliku olukorra ja uskliku kristlase igapäevase seisukorra vahel.  Nagu Kristus oli meie anastajate poolt kütkestatud ja Eestis elavad usklikud ateistliku ikke all, nii tunneme meie usklike kristlastena maailma survet ja halvustamist Kristuse pärast. Püha Vaim kinnitab meid apostel Pauluse kaudu: “Kui me ühes temaga (Jeesusega) kannatame, siis meid ühes temaga ka austakse.” (Ro. 8:7d) Jeesuse juures maksab väheste ja nõrkade seadus, mitte võimu meelevalla seadus. Nii ajalugu kui meie kogemused usus – tähendab absoluutses usalduses – Jeesusesse Kristusesse tunnistavad seda.

Õpetaja Thomas Vaga - 2019

Kuidas usume?

Kuidas usume? Kuidas saame usku tunda? Kuidas leiame mida uskuda? Sellised küsimused on tuttavad mõnelegi meist ja kui ei ole, siis on nende mõlgutamine siiski kasulik. Küsimused usust on tähtsad meile, kes oleme 500-aastase usupuhastuse ehk luteri kiriku liikmed. Meie kirik põhjeneb õigele jumaliku usu alusele.  Õigel usul on kindel alus, mis teeb usu tõeliseks ja tunnetavaks. Martin Luther leidis selle usu aluse kahest Pühakirja salmist: “Ma ei häbene evangeeliumi (rõõmusõnumit lunastusest Jeesuses Kristuses); sest see on Jumala vägi õndsaksaamiseks igaühele, kes usub, nii juudile esiti kui ka kreeklasele (ehk kõigile inimestele). Sest Temas (Jeesuses Kristuses) saab ilmsiks Jumala õigus usust usku, nõnda nagu on kirjutatud (juba Vanas testamendis): “Õige elab usust!” (Pauluse kiri roomlastele 1:16-17)

Meie usu aluseks on Jumala ja Inimese Poeg, Jeesus Kristus, Jumal-inimene Jeesus Kristus. Uskumine on usaldamine usu alusele, nagu eestlased uskusid Eesti iseseisvusse, nagu see kuulutati välja Iseseisvuse Manifesti kui Eesti vabaduse tunnistusena sada aastat tagasi 24. veebruaril 1918. See oli tõeline ja tunnetatav meie rahvale läbi võitluse ja rahu, helgete ja hirmsate aastakümnete. Paljudes kodudes oli Manifest aukohal läbi raskete okupatsiooni ja paguluse aastate.

Jeesus Kristus on tõeliseks ja tunnetavaks usu aluseks igale kristlasele. Jeesus Kristus lunastab ehk vabastab meid  patust ja patu tegemise ja tehtud pattude kurjusest ja patu karistusest ehk surmast. Usu ehk täieliku usaldamise läbi Jeesusesse Kristusesse me pääseme Jumala õndsusse, mis on heas, õiges ja jätkuvas kontaktis olemist Jumalaga. Nagu Manifest kui Eesti vabaduse ja iseseisvuse nõue oli ja jäi samaks 100 aasta kestel ja jääb edasi riiklikul ja inimlikul tasemel, nii peame meeles, et Jeesus Kristus on kõigi inimeste, sinu ja minu, ainuke tee Jumala tundmisele ja õndsusele nüüd ja igavesti. Pühakiri kinnitab meile, et Jeesus Kristus on seesama eile, täna ja igavesti ehk minevikus, olevikus ja tulevikus. Jeesus Kristus on meie üks ja ainuke Issand ja Õnnistegija, Jõululapsena sõimes ja Lunastajana ristil, Mäejutluse õpetajana ja Taeva Issandana, kes loob kõik uueks. Temas saab ilmsiks Jumala õigus. Me usume Tema peale. Tema on meie tunnetav usu alus ja me leiame usu Temas. 

Õpetaja Thomas Vaga - 2018

Lõikustänupüha Sõnum - 2017  

Mis tähendab meile Jeesuse Kristuse lubadus, et meie taevane Isa teab kui palju ja mida me vajame. (Loe Matteuse evangeeliumist 6. peatüki salmid 25 kuni 34, eriti salm 32-e). Meie Issand ja Õnnistegija kinnitas, et Jumal hoolitseb meie igapäevaste tarvete eest. Miks aga oleme olnud  mures oma tuleviku elu üle?  Miks oleme küsinud, et kas meil ikka saab küllalt seda või teist?. Martin Luther õhutas kristlasi, Kristuse õpetuse juhtimisel, vaatama loodust, kuidas selles on esil muretu elu: linnud laulavad, lilled õitsevad, veed voolavad, vihm sajab, päike paistab, kuu ja tähed säravad, pilved lendavad, järv leegitseb, vili lainetab, õunad ja pähklad valmivad, piim ja mesi voolavad. Loetlust võiks pikalt jatkata. Kui Jumal annab lindudele toiduse ja paneb lilled imeilusasti õitsema, ega Ta siis jäta inimest ilma, kinnitas meie Õnnistegija. Probleem tuleb meie suurest soovist mugavuse ja külluse järele. Mida rohkem me aga mõstame ja tuunustame iseenestele Jumal andmise suurust ja kõike hoidvat hoolt, seda vähem murelikud ja  kindlamad ning rõõmsamad me oleme. Ja mis veel, me oleme siis ka ise rikkalikumad andjad, sest tunneme Jumala headuse ja lahkuse meelt.

Meie meeled on aga tihti kinni selle küljes mida me arvame meil on  olemas ainult meie oma tarkuse ja töö läbi. Meie ei austa Jumala armastust ja rikkalikke ande meile, kui hoidume andmast – eriti Jumala kojale ja Kristuse kogudusele, kirikule. Lõikustänupühal paneme tähele Jumala jätkuvat hoolt ja rikkalikku heatahtlikust meie vastu. Tunnistame seda omapoolse heameelega andmise läbi.  

Koguduse õpetaja Thomas Vaga, piiskop electus.  

Jutlus - Veebruaris 2016

Luuka 3: 3.16.21-22

Issandas armsad kaaskristlased. Meie oleme püha ristimise läbi Jumala lasteks saanud inimesed ja Jumala lastena  oleme meie kutsutud elama püha elu. Me suudame elada püha elu, kui me elame Jeesuses Kristuses. Küsimus, mis täna on meile seatud, on see, et kuidas me elame Jeesuses Kristuses kui usklikud Jumala lapsed kristlikku elu päevast päeva ja pühapäevast pühapäeva?

Piiblist saame õpetuslikke näiteid. Piibli Uues testamendis on mitmeid näiteid Jeesuse Kristuse käitumisest ühiskonna argi- ja hingamispäevade, ehk pühapäevade elu keskel. Tänane õpetus ja näited on võetud Ristija Johannese meeleparandusristimisega seotud sündmuste keskelt: 

Ja ta (Johannes) tuli kogu Jordani ümberkaudsele maale ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andekssaamiseks. (Luuka 3:3) 

Mina (Ristija Johannes)  ristin teid veega, aga on tulemas vägevam Jeesus Kristus) minust; tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega! (Luuka 3:16)

Ent sündis, kui kõike rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas avati ja Püha Vaim tuli ihulikul kujul alla nagu tuvi tema peale, ja hääl kostis taevast: “Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!” (Luuka ev. 3:21 ja 22)

Üks suurim küsimus, mis inimeste mõttesse tekib on see, et miks läks patuta Jeesus Kristus, Jumala Poeg, Ristija Johannese meeleparanduse ristimisele? Miks läks Jeesus Kristus Ristija Johannese talitatud meeleparanduse ristimisele, mida Johannes jagas rahvale, kes tahtis pöörduda eksituse ja patu teelt tuleva Õnnistegija teele.

Jeesus oli kuulekas Jumalale, oma Isale, ja võttis enese peale rahva – kogu inimkonna – patu ja patu süü. Jeesus valmistas igaühele,  kes on seotud temaga kristliku ristimise kaudu ja usub Temasse kui Issandasse ja Õnnistegijasse, pääsmise patust ja võimaluse saada õndsaks. Jeesus kutsus oma igapäevase kuulutuse, õpetuse, noomimise, imede tegemise ja siis Golgatale ristisurma minemise läbi inimesi uskuma Temasse kui Lunastajasse ja Õnnistegijasse. Johannese evangeeliumis on kirjas Ristija Johannese kuulutus Jeesuse kohta: “Vaata, see on Jumala Tall, kes võtab ära maailma patu!” (Jh. 1:29)                                                  

Kuidas Jeesus võttis maailma patud enese kanda? Ta tegi seda nii, et Ta tunnistas avalikult, et Tema võtab patuse inimese osa oma enese kanda. Meeleparandusristimisele minemisega Jeesus tunnistas, et Tema võtab enese peale, kõikide nende Juudamaa inimeste patud, kes olid tulnud Ristija Johannese meeleparandus- ehk patukahjatsusristimisele. Samuti võtab Jeesus ka kogu maailma inimeste patud oma peale. See oli Jeesuse esimene tegu, millega läks käiku kogu Tema lunastuse ja päästmise töö. Jeesuse viimane ehk lõplik tegu, millega Jeesus viis täide tema lunastustöö, leidis aset ristil Kolgata mäel, kus Tema suri kõikide inimeste pattude ja süü kandjana. Meeleparandusristimisele minemise ja ristil suremise läbi Jeesus vabastas kindlasti kõik, kes on ristitud Isa, Poja ja Püha Vaimu nimesse ja usuvad, et nemad on Jeesuse surma läbi vabastatud patust ja selle karistusest. Sellepärast Jumal ütleb ka meile isiklikult oma armsas Pojas Jeesuse Kristuses: “Mul on hea meel sinust mu poeg, tütar!”

Jumal on ristimise läbi pannud meid igapäevasesse ellu ristiinimestena. Sellepärast oleme ristitud inimestena ehk ristiinimestena teistsugused meele ja käitumise poolest kui maailma inimesed.  Me oleme seatud elama kui inimesed, kes on ristitud Jumala Püha Vaimuga, Jeesuse Kristuse poolt. Seda kuulutas ja kinnitas Ristija Johannes: “Tema (see on Issand Kristus) ristib teid PühaVaimu ja tulega” (Luuka. 3:16).

Püha Vimuga ristimist on seletaud mitmet moodi eri kristlike kirikkondade poolt. Leidsin aga järgmise seletuse, mis on sobiv kõigile. See ütleb, et Püha Vaimuga ristimine on nagu vette minemine, nõnda et oleme täiesti vee sees ehk vee poolt vallatud. Püha Vaimuga ristimine on siis täiesti Jumala Vaimu valdusesse saamine. Püha Vaimuga ristimine tähendab seda, et Jumala enese ligiolek tuleb inimesse.  Kõige suurem and on see, et inimene saab arusaamise Jumala Sõnast, mis Piibliraamatusse on  kirja pandud. Piibliraamat saab Püha Vaimuga ristitud inimesele eksimatuks usu ja elu, meele ja tegude ja pühaduse õpetuste koguks, mis on temale juhtnööriks ja õpetajaks kogu tema eluteel, argipäevadel ja pühapäevadel. Meie luteri kiriku õpetus paneb pearõhu sellele tähendusele, et me saame Püha Vaimuga ristimise kaudu arusaamise Piibli kui Püha Vaimu keeles räägitud ja kirja pandud sõnadest ja sõnumist. Me saame võime elada tõeliste Jumala lastena ehk ristiinimestena päevast päeva siin ilmas Jumala Püha Vaimu abil ja juhtimisel. Tema kõnetab meid Piibli sõnadega. Tema tuletab  meile meelde, et me olmeme Jeesuse Kristuse omad ja elame elu Temas. Seda õpetas Martin Luther.

Mis on aga “tulega ristimine”? Tulega ristimine tähendab puhastust kõigest, mis varjab ja pimestab inimese võimet näha ja mõista ning omaks võtta, mis Jumal tema heaks on teinud Jeesuses, Jumala Pojas. Tulega ristimine tähendab, et inimese elust, meelest ja käitumisest puhastatakse ära kõik, mis pole Jumalale meelepärane ja on seepärast  patune. Seda puhastamist võib võrrelda metsade aluskasvude põletamisega Metsateadlased ütlevad, et metsapõleng on kasulik, sest see puhastab metsa ja sellega vabastab pärismetsa aluse ja teeb selle heaks idanemise ja kasvu pinnaks väärikate metsapuude seemnetele. Tulega ristimine on puhastamine pattudest – eriti lemmikpattudest ja ebakristlikest kommetest ja harjumustest. See teeb võimalikuks Jeesusele meelepäraste “heade puude” kasvu, mis kannab pühale Jumalale meelepärast “head vilja”, nii et Jumal ütleb ka meie kui veega ja Vaimuga ristitud  kristlaste kohta: “See on minu armas poeg, tütar, kellest minul on hea meel!” Tulega ristimine sünnib meis Püha Vaimu läbi. Vaim juhtab meid patukahetsusele ja usule Jeesuse Kristuse peale ja Tema läbi andestuse saamisele ja püha kristliku elu elamisele iga päev. Püha Vaim kasutab sütituseks Pühakirja, Piiblit, jumalateenistuse liturgat, eriti patukahetsust, ja koraale, jutlust ja armulaua sakramendi vastu võtmist.

Jeesus Kristus võttis  enese peale meie osa ja andis meile Tema enese osa, Jumala Poja osa, kes on võimeline elama Jumala tahtmise järgi. Me elame oma elu Püha Vaimu juhtimisel. See sünnib Püha Vaimu keele ja kõne kuulmise läbi. Peame meeles Martin Lutheri õpetust, et Piibel, Pühakiri, on Püha Vaimu keel ja kõne, mis on meile olemas meie omas rahvakeele vormis. Me kuuleme ja elame Püha Vaimu juhtimisel igapäevase Piibli lugemise ja palve läbi, ka jumalateenistuste ja armulaua sakramendi vastu võtmise läbi. Piibel on see Püha Vaimu tuvi teavast, mis on meie kohal ja meile ligi meie ristimisest alates kodus ja kirikus. Piibli raamat on meile antud Püha Vaimu nähtavaks tunnuseks. Elagem siis iga päev Püha Vaimu ristimises, nii et meie süda, meel, mõte ja käitumine on Jumala oma.   AAMEN

Piiskop Thomas Vaga  

Elu pärast elu

"Mina elan ja teie saate ka elama"  Joh. 14:19

Kas on tõesti olemas elu pärast surma?  Hiljuti käsitleti seda küsimust televisioonis.  Seal esines üks sõja invaliid, kelle mõlemad jalad olid pealtpoolt põlvi apputeeritud.  Ta oli olnud ligi kümme päeva meelemärkuseta.  Kui ta tuli teadvusele, seletas ta kõik täpselt, mis temaga oli sel ajal tehtud.

Ta oli ka kohtunud nende langenud sõduritega, kes olid langenud pärast kui ta oli saanud haavata.  Tema ütles:  "Ma tean, et pärast surma on elu."  Jeesus kuulutab:  "Mina elan ja teie peate ka elama."

Mida mõtleb siin Jeesus elu all?  Kas tagasi-pöördumist ajalikku ellu?  Uue Testamendi andmetel võitis Jeesus surma lõplikult.  Ta siirdus hoopis teistsugusesse, kadumatusse ja igavesse taevalisse ellu, Jumala ellu.  Ta läks valdkonda, mis ütleb kõik meie ettekujutlused, mida ükski inimsilm pole näinud ja mis on meie arusaamisele ja fantaasiale kätte-saamatu.

Pärast surma ei ole mingit ajaliku ja ruumilise elu jätkamist.  Igavik on aja ja ruumi dimensioonide purustav uus elu Jumala nägematus, võrdlematus ja arusaamatus tegevuspiirkonnas.  See on lõplik Jumala juures elamine.  Nii on surm tagasi-pöördumine Jumala varjatusse, vastuvõtmine Jumala auhiilgusesse.   Ainult uskumatu ja jumalatu võib ütelda, et surmaga on kõik otsas.  Inimese viimne tee viib teda surmast ellu, viib teda nähtavast nähtmatusse, surmapimedusest Jumala igavesse valgusesse.

Kristlane, kes oma usutunnistust algab sõnadega "Mina usun Jumalasse Isasse, kõigeväelisse, taeva ja maa Loojasse", võib rahulikult lõpetada usutunnistuse sõnadega "ja igavest elu".  Kõigeväeline Looja, kes lõi maailma, kes kutsus esile kõik olemise ei millestki, on võimeline kutsuma meid surmast ellu.  Kristlase suureks hüveks on ta lootus, mis ulatub teisele poole hauda, Jumala homsesse.   

Meie, kristlased ei karda surmaööd, sest meie taevane kodu asub just teisel pool surma.  Issanda Kristuse ülestõusmine surnuist muutis surmaööd elu päikesetõusuks.  See muutis kesköö pettumused rõõmuks ja kesköö hirmu rahuks.  Ilma usuta ei vii ükski tee ülestõusmise ega igavese elu juurde.  Usk näeb teisel pool surma tõelist elu.  Jeesus ütleb:  "Mina elan ja teie peate ka elama".

Õp. Uno Planki raamatust "Elu pärast elu". 

Kallis Päästja, me teame, et Sina hoolid inimesest, tema ihust ja hingest. Sina tegid haiged terveks, tegid pimedad nägijaiks ja kurdid kuuljaiks ja äratasid isegi surnuid ellu. Me palume, et Sa õnnistaks neid, kes meie hulgas on haiged ja tunnevad valu. Kui oleme, haiged, oleme nõrgad ja armetud ning vajame Su abi. Me vajame ka teiste ligimeste abi ja hoolitsust ja heatahtlikkust.

Lase meil olla Su teenrid abistamaks neid, kes abi vajavad, teadmises, et Sina oled suurim arst ja abistaja. Ole ka minu voodi ligi, kui minu tervis kaob. 

Olen tänulik kõikide nende päevade eest, mil olen saanud olla terve, käia teenistustel ja teenida Sind. Aga nüüd kui olen haige, saan aru, kui kergesti võin oma tervise kaotada selles maailmas Õnnista neid, kes minu eest hoolt võttavad, õnnista mu arste ja koduabilisi, halastaja õdesid ja kõiki, kes mind abistavad ja kui on Sinu tahtmine, anna mulle mu tervis tagasi.

Aamen

Jumal on meie abimees

Mõned meist vaevlevad haigustega ja vananemise probleemidega, majaduslike keerulisustega ja arusaamatustega.  Mõni mõtleb, et kuigi ta teeb oma parima, aga ikka paremaks ei lähe.  Võibolla nõuame iseeneselt liiga palju, me pole rahul sellega, mis meil on.  Rahu ja rõõm on aga väga kättesaadav.

Kõik probleemid kaovad sel hetkel, kui saame tõesti aru ja usume, et Jumal on meiega ja lubab kindlasti, et Ta aitab meid, kui me ainult Teda usaldame ja Tema lubadusi usaldame.  "Tulge minu juurde," kutsub Issand Jeesus ja lubab:  "Ma annan teile hingamise", rahu ja uut rammu.  See lubadus kehtib igal ajal ja igas olukorras.  Pangem tähele, et inimene, kes ei usalda Jumalat, kuigi ta võimalikult kuidagi viisi usub Jumala olemas olusse, ei saa abi.  Seda oleme näinud oma elus ja seda näeme mitmetes Piibli lugudes, kus rahvas ei pöördu Jumala poole, vaid katsub ise hakkama saada.

Kui loeme Sakarja raamatu esimest peatükki, näeme, et isegi templi ehitamisel Jumal nõudis, et rahvas pöördub Jumala poole, ja usub Temasse.  Jumal ütles rahvale:  "Pöörduge minu juurde, ... siis ma pöördun teie juure."  Issand on toonud meid tänase päevani, millal seda ringkirja koostatakse ja millal seda koguduse liikmed loevad.  Jumal on andnud meile elupäevi ja tervist ja jõudu just selle möödus, kui me vajame.  Ärgem taotlegem ülearuseid asju ja õnnistusi.  Olgem tänulikud selle eest, mis meil on ja usaldagem vägede Issandat, kes meile on andnud elu, võtnud meid vastu ristimisel ja on meiega ühisel õhtusöömaajal Issanda lauas koos nendega, kes on meie juurest juba Issanda juurde kutsutud, igaviku teedele siirdunud.  Uskudes ja usaldades Jumalat, Kolmainu Jumalat, Isa, Poega ja Püha Vaimu, saame ühineda laulik Taaveti sõnadega:  "Kiitke Jehoova nime, kiitke teie... kes seisate Johoova kojas".

Kirikuteated - 67. väljaanne 2013-2014

Jõulud, suur rahvusvaheline kristlik laulupidu

detsember 2011

"Hõisake taevad ja inglid nüüd Issandat kiitke!" algab üks tuntud jõululaul ja jätkub:  "Ja laulge nii maa kui ka meri, Jeesus on tulnud, suur Jumal on liha ja veri!"  (KLPR 18)

Jõulupühad on kui üks suur rahvusvaheline laulupidu. Ükski püha pole tähistatud ja täidetud nii suure laulude ja muusika hulgaga kui jõulupühad. Igal maal ja igal rahval on omad jõululaulud ja siis ka mitmed ühised jõululaulud, jõuluoratooriumid ja instrumentaalne jõulumuusika.

Üks tuntuimatest ja armastatuimatest ühistest jõululauludest sai alguse ühes väikeses Austria külas, Oberndorfis, mis asub Mozarti tõttu kuulsaks saanud Salzburgi linna külje all. Mozart polnud selle laulu loojaks, mitte ka Haydn. Selle laulu sõnad kirjutas Oberndorfi püha Nikolause kiriku abipreester Joseph Mohr ja laulu viisi kirjutas tema sõber, naaberküla organist ja kooliõpetaja Franz Gruber. See jõululaul on saavutanud maailmakuulsuse. Selle laulu sõnad on tõlgitud üle 300 keelele ja keelemurdele.

Esimest korda kõlas "Püha öö, õnnistud öö" (Stille Nacht, heilige Nacht) kitarre saatel aastal 1818. Kitarret kasutati saateks sellepärast, et kiriku orel oli rikkis. Joseph Mohr oli kirjutatud laulu sõnad jõulueelsel ööl. Ta elas kaasa pühale jõuluööle, viibides oma mõtetes väikeses Petlemma linnas, kus Jeesus laps, maailma Issand, jõulude Issand ja maailma Lunastaja siia ilma sündis. Ta elas kaasa Lunastaja emale, Maarjale, kes kanadis Püha lapsukest oma süles. Ta tundis, kuidas rahu, igavik ja jumalikkus kokku tulid Jeesus-lapses. Ja nii sündis "Püha öö, õnnistud öö", praegu üks kõige lauldum ja armastatum jõululaul, mis kajab ka nendel jõuludel nii kodudes kui ka kirikutes, kristlikel jõulupuudel ja –pidudel.

Ka meie, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku koguduste liikmed, valmistume, kui ka Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koguduste liikmed nii Eestis kui ka välismaadel valmistuvad jõuluõhtu jumalateenistuseks, ja siis laulame jälle Gruberi ja Mohr’i "Püha öö, õnnistud öö" teadmises, et koos meiega laulavad miljonid ja miljonid kaaskristlased üle maailma seda sama, ühel jõuluööl sündinud armastatud jõululaulu. Siis kuulutab "ingli hääl" ka meile ja meie südametele sama rõõmusõnumit meie Lunastaja ja Õnnistegija sündimisest. Ja siis saame koos taevate ja inglitega kiita Issandat, lihaks tulnud Jumalat, Jeesust Kristust.

"Hõisake taevad ja inglid nüüd Issandat kiitke", ja hõisakem ka meie koos nendega, sest üle kaks tuhat aastat tagasi sündis ühel pühal ööl meie keskele Jõululaps, Jeesus Kristus.

Soovine kõikidele selle sõnumi lugejatele õnnistatud jõulupühi ja uut Issanda aastat 2012.

Õpetaja thomas Vaga,
E.E.L.K. USA I Praostkonna praost

Armas koguduse liige, armas sõber !

"Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema käte tööd." (Laul 19:1)

Käesoleva aasta septembris meenutame kümme aastat tagasi juhtunud hirmsat tragöödiat, 9/11, mil terroristid ründasid reisilennukitega Ühendriikide kaubandus-keskust, World Trade Centeri kaksiktorne. Mitmed võibolla küsivad, miks Jumal lubab sellist juhtuda, miks Ta lubab maa-värisemisi, hurrikaane, tornaadosid ja uputusi, millistes mitmed surevad ja paljud kodud hävivad.

Kuid Jumal on alati meie ligi. Jeesus Kristus ise, Jumala Poeg, elas siin maailmas. Võimalikult koges ta Naatsaretis elades maavärisemisi ja teame, et ta oli vähemalt kahe tormi keskel Galilea merel. Jeesus oli teadlik mere lainete külmusest kui ka suvekuumusest kõrbes. Ta kinnitas: Mina olen teie juures iga päev, teie elu ja aegade lõpuni.

Nüüd sügise liginedes saabuvad jahe-damad ilmad, pikemad ööd ja lühemad päevad. Oleme liginemas kirikuaasta lõpule ja surnute pühale. Mälestame oma lahkunud armsamaid ja kujutame ette ilusat igavikku, kus nad nüüd on. Katsume teha ettevalmistusi ka oma lahkumisele. Surm tasandab ühiskondlikud lõhed. Kõik peavad surema. Kuid meie saame vaadata tulevikku usaldava lootusega, sest meie teame, kuhu me läheme ja et Jeesus Kristus kohtub meiega meie maapealse rännaku lõppedes. Meil on lootust. Lootus pole olenev maailma rahust, edusammudest ärimaailmas või maailma õigusest. Jeesus lubab, et Tema teeb kõik uueks. Lootus on see, et näeme Jumala käe juhtimist nii heas kui ka halvas, nii pettumustes, muredes kui ka rõõmudes. Lootus annab meile jõudu elada. Jumala armastuskiri meile on Issanda Jeesuse tulek maailma, kes lunastas meid pattust ja igavesest surmast. Lootus lubab meil nautida Jumala looduse ilu.
 
Loodus on Jumala kättetöö. Kes soovib teada, milline Jumal on, ta astugu õhtul õue ja vaadelgu tähistaevast ja tähevalgust, mis on alguse saanud miljoneid aastaid tagasi ja särab miljoneid aastaid edasi.
 
Praost Thomas Vaga - 2011

This page was last edited on August 24, 2022 09:24 PM

This page last edited August 24, 2022 09:24:37 PM