|
|||||||||
|
Pästekindlus
püsib usul Jumala sõnasse ja Jumala Vaimusse. Mitme “kindlus”
laguneb juba esimeses kriisis, sest ta tugineb ainult ilusatele
loootustele või üldisele religioossusele. Vinduva usueluga ei kaasne võitu,
rõõmu, kasvu ja stabiilsust, sest vahekord Kristusega jääb küsitavaks. Kuidas
tean, et olen päästetud? Päästetud olles ei saavuta keegi päästeteadvust
enne, kui ta tunnistab, et ta
on kadunud ning ainult Kristuses surmas ja ülestõusmises on ka temale
päästetee. Kui aga inimene kõike seda küll tunnistab ning kahetsedes
Jumala poole pöördub, kuid siiski päästeetuses kindel pole? Kas on
üldse võimalik päästmisest teadlik olla?
Mulle sai omaaegne lihtne otsus “kui Piiblisse on kirjutatud,
siis ma usun” revolutsiooniks ja kindla päästeteadvuse kogemuseks.
Miks mitte aktsepteerida Jumala sõna, sest kogu pühakiri on “Jumala
Vaimu sisendatud”, kreeka keeles “Jumalast sisse hingatud”?
Johannese kirjas seisab: “Seda ma olen teile kirjutanud, et te
teaksite enesel olevat igavese elu, kes usute Jumala Poja nimesse”.
Kui usud Kristusesse, oma Päästjasse, nagu Jumala sõna teda esitab,
siis Jumal ütleb, et sul on igavene elu ja sa pead seda teadma. Palu,
et Jumal oma kirjasõnas ka sinule “sisse hingaks”, et mõistliku nõustumise
asemel oleks isiklikult vastuvõetud sõna. Seda omaksvõtnul pole vaja
päästes kahelda. Sa
ei tunne end päästetuna? Kogemusest,
kes müüril kõndisid? Fakt kõndis ees ja Usk tema kannul. Kõige lõpus
astus Kogemus. Niikaua kui Usk vaatas ees astuvale Faktile, püsis ta
ilusasti müüril. Kui ta aga pööras selja taha Kogemuse poole vaatmaa,
komistas ta ja kukkus müürilt alla, vaene Kogemus tema järel. Jumal
on fakti autor. Tema Sõna väidab, et
Kristuse ohverdav ja asendav lunastustöö ristil ning Tema ülestõusmine
on päästmiseks vajalikud. Need
faktid moodustavad evangeeliumi tuuma, neid peab uskuma igaüks, kes
tahab päästetud olla. Mitte päästetud olemine tähendab Kristuse
osadusest väljajäämist – igavest lahusolekut Jumalast. Meie
usk vaatab faktile, et “Kristus on surnud meie pattude eest kirjade järgi”,
hoiab sellest kinni ning ütleb: “Kuna Kristuse surm ja ülestõusmine
on pind, millel Jumal päästab uskuva ptuse, siis mina võtan selle
aluse vastu. Olen päästetud Kristuse veres ja minu usu kaudu sellesse
veresse.” Kuidas
saakski olla tõsist meeleparandust ja usku, kui meil puuduksid faktid?
Sellise usuga kaasneb kogemus, s.t. Jumala Püha Vaimu sissetuleks
meisse. Kahtlemata töötab Püha Vaim meie juures juba varem, et meid Päästmisele
tuua, aga kogemus päästest ei saa olla reaalne ja pidev, kuni ta ei
toetu lunastustöö faktidele. Jumal
tõotas meid päästa usu kaudu Tema Poja valatud veresse, mitte tunde
kaudu, ehkki Ta võib vahel tunnet kasutada, et meil oleks kergem uskuda.
Lunastustöö faktidele rajatud usk aga avab ukse Pühale Vaimule.
“Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala
lapsed.” Lunastustöö
on Jumala-poolne. Usk sellesse on meie-poolne. Tekkinud kogemus koosneb
mõllemast: Kristuse elu sissetulekust meisse ja meie poolsest
sissetuleku tunnetest. Meisse külvatakse Jumala armastus. Huvid
suunatakse taevastele asjadele. Huvitume Piiblist, palvest, kadunud
hingedest, Kristusest ja kristlikust osadusest. Sellised on päästetu,
ülevalt, s.t.Pühast Vaimust sündinud tunnusmärgid. On
sul kogemuse puudus? Kas algne kogemus haihtus? Sa ütled: “Ei tunne?” Usk ärgu vaadaku seljataha kogemuse poole, vaid ette Jumala faktile. Sinu usk Jumala sõnasse – faktisse, mis ei hooli momendi tunnetest – toob kaasa ka Püha Vaimu tunnistuse. Tunned, et oled tõesti Kristuse vastu võtnud ja Tema laps. Võta kinni Jumala sõnast, siis sa ka “tunned”.
This page was last updated August 16, 2016 03:29 PM
|
|
|||||||
|