Artiklid ja Kirjad

Uudised meilt ja mujalt.

EELKst arvati välja 8 kogudust

Eesti Kirikus ilmunud 16.10.2013

Vastavalt Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi otsusele kustutati EELK nimekirjast järgmised kogudused: Bergen County, Lakewoodi Pühavaimu, Los Angelese, New Yorgi Pauluse, Toronto Vana-Andrease, Chicago Esimene, Connecticuti ja Buffalo kogudus. Samuti likvideeriti EELK USA Esimene praostkond ja EELK USA Chicago praostkond ning loodi nende asemele EELK USA praostkond. 

Meie kirikus kehtivatest õigusnormidest tulenevalt ei saa nimetatud kogudused kutsuda oma teenistusse EELK vaimulikke ega saa ka meie vaimulikud tavapärases korras nende koguduste teenistusse astuda, kirjutab peapiiskop Andres Põder vaimulikele adresseeritud elektroonilises kirjas.

Peapiiskop nimetab, et EELKst välja arvatud kogudustega puudub EELK-l lepinguline suhe, seega ka kantsli- ja armulauaosadus.

Eesti Kirik

Üks küsimus

Eesti Kirikus ilmunud 06.11.2013 Andres Põder | Rubriik: Uudised 

Seoses Välis-Eesti piiskopkonna otsusega kustutada EELK nimekirjast kaheksa kogudust, puudub EELK-l nüüdsest nendega lepinguline suhe, seega ka kantsli- ja armulauaosadus. Eesti Kirik küsib, mida tähendab armulauaosaduse punkt.

Andres Põder, EELK peapiiskop: 

Armulauaosaduse küsimus kuulub meie usu juurde. EELK üheks alusdokumendiks olev Augsburgi usutunnistus mõistab kirikut kui "kõigi usklike kogu, kus evangeeliumi puhtalt kuulutatakse ja pühi sakramente evangeeliumikohaselt toimetatakse". Evangeeliumi puhtuse ja sakramentide õige toimetamise eest vastutab kogu kirik oma institutsioonide ja ametitega – üksikkristlasel on õigus seda eeldada ja nõuda.Kuna puudub ühtne ülemaailmne kiriklik organisatsioon ja kristlaskond on jagunenud erinevateks konfessioonideks ning ka erinevateks luterlikeks kirikuteks, kus arusaamad võivad olla vägagi erinevad, muutub paratamatuks vastastikuse tunnustamise teema. Tunnustamiseni jõutakse tavaliselt teoloogilise uurimistöö ja ühislepingute kaudu, millega sätestatakse nii kirikuliikmete vastastikune teenimine kui ka antakse oma liikmetele tagatis ja luba teise kiriku talitustest osasaamiseks.

Sellisteks lepingulisteks kirikuosaduskondadeks, kuhu meie kirik kuulub, on Luterlik Maailmaliit, Evangeelsete Kirikute Osadus Euroopas ja Porvoo Osadus. Lisaks luterlastele ühendavad need ka mitmeid reformeeritud, anglikaani ja metodisti kirikuid. Samas leidub luterlikke või ennast luterlikuks nimetavaid kirikuid või kogudusi, kes sellisesse võrgustikku ei kuulu ja kellega meil ka armulauaosadus puudub.

Kui EELK liige läheb Los Angelese eesti kogudusse, kas ta siis ei tohi armulauale minna, kuigi siiani on arvanud, et on teretulnud kõigisse luterlikesse kirikutesse? Ja vastupidi, kui Los Angelese koguduse inimene tuleb Eestisse, kas ta ei ole siin armulauale teretulnud?

On kurvastav, et Los Angelese ja mõne teise koguduse juhtkond on pannud osa meie kiriku liikmeid keerukasse olukorda. Oma otsustest tulenevalt ei kuulu need kogudused enam EELKsse ja teadaolevalt ka ühessegi eelnimetatud kirikuosadusse, seega pole EELK-l praegu õigust volitada oma liikmeid seal armulaual käima. Nende koguduste liikmetel tuleks langetada valik kirikliku kuuluvuse osas. Nii ristimise kui konfirmatsiooni kaudu on nad võetud mitte kohaliku koguduse, vaid EELK liikmeteks.

Välis-Eesti piiskopkonnas jätkuvalt kehtivate E.E.L.K. põhimääruste kohaselt on nad seda ka praegu, kui nad isikliku avalduse alusel pole EELKst välja astunud. Seega on nad teretulnud armulauale kõigis EELK kogudustes. Seda enam, et armulaud on ka osaduse ja kiriku tunnustamise väljendus. Nüüd, kus nende senine kogudus EELKd ei esinda, tuleks neil leida lähikonnas või kodumaal mõni meie kogudus, kuhu edaspidi kuuluda. Tõsi, hingehoidlikel või oikumeenilistel kaalutlustel tuleb vahel ette ka interkommuniooni kirikuosadust mitteomavate kristlaste vahel. See on siiski erand, mitte reegel, ega kuulu tavapärasesse usulisse praktikasse. Eelkõige on selleks osadus oma kirikuga. Selgust iseenda usulises kuuluvuses ei saa aga lahutada Jeesuse antud ülesandest, et oleks üks kari ja üks karjane. Töötagem ja palvetagem kõik selle nimel.

Thomas Vaga vastus ja selgitus - 
Kes on luterlane ja mis on Luteri Usu Kogudus

16. novembril, 2013

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Põderi seletused on imetlema panevad. Esiteks, tema õigustab altari, s.o. armulaua, osadust reformeeritud kirikutega, mis kuuluvad Evangeelsete Kirikute Osadusse Euroopas, ja metodisti kirikuga, aga keelab avatud osadust Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku (E.E.L.K.) kogudustele ja selle liikmeile. Teiseks, peapiiskop Põder unustab või tahab kustutada meie ajaloolise, esimese eesti vaba rahvakiriku, Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku, olemasolu sellega, et ta soovib tühistada eesti luteri usu koguduste ning nende liikmete vahel valitsenud vennaliku/sõsarliku vahekorra, kuigi see vahekord on valitsenud paguluses ja kodumaal olevate kirikute ja koguduste ning nende liikmete vahel üle kahekümne aasta.  

Kurb on lugeda luteri kiriku liikmena ja õpetajana sellist lauset, mis väljendab põlgust kaas- luterlaste vastu üldiselt ja eesti luterlaste vastu, kes ei kuulu rahvusvaheliste lepingute alusel loodud eri kirikutest koosnevasse “võrgustikku”: Peapiiskop Põderile on rahvusvahelised liidud ja nendesse kuulumine armulaua osaduse määritlemisel tähtsamad kui luterlaste omavaheline osadus. Peapiiskop kirjutab: “Lisaks luterlastele ühendavad need (s.o. rahvusvahelised liidud) ka mitmeid reformeerituid, anglikaani ja metodisti kirikuid. Samas leidub luterlikke või ennast luterlikuks nimetavaid kirikuid või kogudusi, kes sellisesse võrgustikku ei kuulu ja kellega meil ka armulauaosadus puudub.”  

Teine kurbust tekitav väide on järgmises lauses: “Nii ristimise kui konfirmatsioni kaudu on nad (s.o. koguduse liikmed) võetud mitte kohaliku koguduse, vaid EELK (s.o. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku) liikmeteks.” See on vastuolus Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku Põhimäärustes antud ristimise tähendusele, mis ütleb: “Juba algristikoguduse päevist peale on olnud ristimine selleks pühaks talituseks, mille kaudu uusi liikmeid ristikogudusse on vastu võetud.” (Pm.3:1.2.,7) Selles paragraafis on öeldud ka, et ristimise läbi saab inimene jüngriks: (Mt. 28:19), ja ristikoguduse liikmeks, ja kästakse lapsed tuua Jeesuse juure: Mk. 10:14. Lapse nimi kantakse koguduse ristimisraamatusse, mitte üldkiriku nimekirja. Põhimääruste esimene paragraaf seab koguduse liikmeks olemise üldkiriku liikmeks kuulumise tingimuseks: “Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kirik on vaba rahvakirik. Temasse kuuluvad kõik Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku olemasolevate koguduste liikmed.” Sellist kogudusse kuuluvust kiriku liikmeks olemisele ei tunnista Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Põhiseadus sõnaliselt. See on seletuseks, miks EELK peapiiskop näeb, et keskvalitsus on kiriku ainuvalitsus ja on üle koguduste ja selle liikmete iseseisvuse.  

Konfirmatsioon on “vastuvõtmine õiguslikuks koguduse liikmeks” (Pm.3:1.3.,13) mitte kiriku ehk EELK liikmeks, nagu peapiiskop väidab. EELK Põhiseaduses on ristimise ja konfirmatsiooni tähenduse kirjeldus palju napisõnalisem ja üldisem kui E.E.L.K. Põhimäärustes.  See on kiriklik e. eklesioloogiline ja inimlik jõumäng, mis meie vastu on käima pandud.   

Me aga ei karda, nagu meie usuisa Martin Luther ei kartnud. Me jääme kokku ja jätkame Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku kogudustest moodustatud kirikuna, kes kuulutab ja tegutseb luteri kiriku tunnustuskirjade juhtimisel, Agendas antud jumalateenistuse korra järgi, Laulu- ja Palveraamatu koraalide ja puhta, eksimatu Piiblisse kirja pandud Jumala Sõna juhtimisel Jeesuses Kristuses.


© Copyright 2022 Evangelical Lutheran Church Eesti Synod - All Rights Reserved - Terms of Use

Made with Mobirise ‌

Free Web Page Creator