Õp. Markus Vaga abikaasa ja ema, Airi, Jumalateenistusel. Foto: Tiiu Roiser
Jah, isegi nii vara, kui ainult paar aastat pärast Jeesuse ülestõusmist, olid usklikud juba pannud oma lootuse maaliste, füüsiliste asjade peale, ehk teiste inimeste peale. Nad olid oma lootuse pannud kividest-ehitatud kirikutesse, ja nendesse inimestesse, kes olid neid ehitanud. Aga need kirikud olid ehitatud harilikude, ehk võiksime isegi ütelda surnute kividega!
Kivi ei ela. See ei kasva ega propageeri. Kivi lihtsalt on kivi. Seda leitakse loodusest, ja kui kive ei ole, peame millegi muu materjaliga ehitama. Jah, iga kirik siin maailmas, mis on kivist ehitatud, on ehitatud nende samade kividega. Ja need kivid ei ela. Tegelikult kiriku ja kaubamajaga ei ole arhitektuuriliselt vahet.
Meie kirik siin Lakewoodis. Püha Pauluse Katedraal New Yorgis - Toomkirik Tallinnas - Isegi Peetruse katedraal Roomas - on kõik ehitatud kividega - ja iga üks on põhiliselt ainult suur, füüsiline maja. Need kivid ei ela!
Koomunistlik kord ei saanud sellest aru, ja selle pooldajad proovisid usku ja kogudusi hävitada sellega, et nad võtsid vanad, ilusad kirikud ja tegid neist teaatreid. Peterburis võeti tuntud ja ilus Spass Na Krovi kirik, ja tehti sellest juurviljade ladu! Aga kirik ei surnud ja usk ei kadunud. Võiksime isegi ütelda et kirik endises Nõukogudeliidus oli palju rohkem elus siis kommunismi õitseajal, kui nüüd, nn "vabal ajal".
Miks? Kuidas see võib olla? Selle pärast, et kirik ja kogudus ei ole füüsiline asi. See ei ole ehitatud kividest ega müürist. Ei. Vaid see on ehitatud elavast kivest. Ja see elav kivi oled sina, ja mina. See on iga üks kes usub ja paneb oma lootuse Kristusesesse. Nagu Peetrus kirjutab, "laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks."
Jah, Kristlane, usklik inimene, on elav kivi. Meie kes usume Kristusesse oleme koos Kristusega, meie nurgakivina, ehitamas vaimuliku koda - püha kirikut, mille üle, nagu Jeesus ise on ütelnud: "põrgu väravad ei saa sellest võitu."
Ma nägin hiljuti ühe kiriku seinal plaati, millel oli kirjutatud: "Oleme esiteks katoliiklased, siis lääne katoliiklased, siis luterlased."
See on problemaatiline mõtteviis. Võib olla maalise kiriku mõistes see võib olla tõde. Aga kristlastena, sellel plaadil peaks olema: "Oleme esiteks Kristlased..." Ja siis nii edasi... Aga probleem ei ole kirikuga. Meie oleme kindlalt luterlased ja see ei muutu. Aga peame meeles pidama et Kristus on esimene ja viimane, nagu piibel õpetab. Tema on meie nurgakivi, mille peale oleme meie elava kiriku ehitanud. Maaline, füüsiline kirik ei päästa kedagi - keegi ei saa taevasse sest et ta on ühe või teise koguduse liige.
"Mina olen ülestõusmine ja elu. Kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb" Ütleb Kristus. (Jh 11:25) Usklik ehitab kogudust Kristuse peale, Temasse uskudes. Ja Tema teeb meid elavaks kiveks. Paulus kirjutab: "Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus." (1 Kor 3:11)
Vanasõna õpetab "Ükski kivi ei tõuse ilma tõstmata." Aga meil on Kristus, kes tõstab meid üles ja annab meile armu ja päästab meid surmast igavesse õndsusesse. Oleme siis elavad kived, ehitades koos vaimuliku koda üksnes Jumala auks.
Aamen
All: Praost Uudo Tari, Õp. Markus Vaga, Abi-praost Jüri Pallo, lugeja diakon Kalju Ets. Foto: Tiiu Roiser
