MATTEUSE 28:16-20: Minule on antud kõk meelevald taevas ja maa peal. Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Kolm isikut, kes on või moodustavad ühe nime: Jumala! Ja apostel Pauluse õnnistuse tervitus Korintose kristlastele: 2. KORINTLASTELE 13:11 ja 13: Lõppeks vennad, olge rõõmsad, seadke oma asjad korda, võtke manitsust, olge üksmeelsed, pidage rahu. Küll armastuse ja rahu Jumal on siis teiega! Issanda Jeesuse Kristuse arm ja Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega! Need ja teised Uue testamendi kohad räägivad Jumalast nii ainsuses kui mitmuses ühekorraga. Nad räägivad Jumalast kui kolmest, mis on üks. Kas ükski inimene suudaks välja mõelda sellise Jumala olemasolu? Ma olen päris kindel, et mitte. Kuidas peaks seda mõistma, ja kuidas saab seda seletada? Kuidas seda uskuda ja tõeks pidada? Kõige lihtsama ning pragmaatilisema ehk tegelikkusele ja kasulikkusele põhjendatud vastuse saame Jumala tegudest. Jumalal on olnud kolm ilmutavat tegevust enesest: Ainujumal on tegutsenud Loojana, Lunastajana ning Pühitsejana Isa, Poja ja Püha Vaimu olemuskujudena.
Nii Vana kui Uus testament tunnistavad ja kirjeldavad Jumalat tema tegevuse ja toime põhjal, mitte filosoofia, ega ka usuteaduslike mõistete, vaid Tema eneseavaldavate tegude läbi. õige Jumala tundmine tuleb Jumalalt meile inimestele, nagu isa tundmine tuleb lapsele tema isalt. Nimetan isa ja lapse vahelist suhet, sest täna on ka isadepäev. Kõigepealt leidsin, et meie suhe Kolmainu Jumalaga sarnleb lapse suhtele oma isaga. Kas ja kui palju laps mõistab seda, et tema isa on tema sigitaja ja tema sündima panija: kuidas isa on talle olemasolu annud? Kas ja kui palju laps mõstab seda, mis isa arusaamises, meeles ja tahtmises on? Laps aga teab, et ta saab loota isa peale ja usaldada isa. Ta usaldab isa kui oma hooldajat, kaitsjat ja elu ja rõõmu andjat ja kindlustajat. Muidugi ka emal on oma võrratu tähtsus lapsele. Nõnda ütlesid algristikoguduse aegsed kirikuisad, et Jumal on meie Looja, kui Isa, Jeesus Kristus on meie jätkuv kaaslane, sõber ja päästja nagu vanem vend, ja Püha Vaim on kui ema, kes meid sünnitab ristimise läbi ja kasvatab iga päev usus ja jumalikus armastuses.
Mulle tuleb meelde ka isa karistus, kui loen Piiblist kirjeldust kuidas Jumal tuleb kohut mõistma siia maailma: JESAJA 64:1-2: Oh, et sa ometi käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla, et mäed kõiguksid su ees - otsegu tuli põletaks risu või tuli paneks vee keema - et su nimi saaks tuntuks su vaenlastele, et rahvad väriseksid su ees kui sa teed kardetavaid tegusid üle meie ootuste. Ja teksti mida me jõulude ajal loeme: JESAJA 9:4: Sest iga sõjakäras sõtkutud saabas ja veres veeretatud vammus põletatakse tuleroaks.
(Nägite võibolla kuju ÜRO ees hiiglasest, kes murrab mõõga tera sahaks. Sellele on kirjutatud prohvet Jesaja nägemuse sõnad Pühakirjast: JESAJA 2:4: Tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid (Neid sõnu pole ÜRO kuju peale pandud, sest ÜRO ei tunnista Jumala ainuvalitsust ega kohtu mõistmist, sest nemad tahavad olla need kangelased, kes teevad Jumala tegusid) siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima. Selline on õigust nõudev kõigevägevam Jumal kogu oma väes ja pühaduses, õpetas Luther. Selline on kohtumõistja Jumal, kelle ees pole ükski inimene õige ega patuta. Jumal on kui isa, kes tuleb rihmaga oma lapsi ja teisi karistama sest nad on ulakust, paha teinud oma kaasinimese ja Jumala enese vastu. Kõik on Jumala aust ilma, kõik on patused ja hävingu ning hukatuse teel - oleksid, oleksid, leidis Luther, kui Jumal poleks tõeliselt armastus. Jumala kohtuõistja ja karistaja "pale" on Tema tõelist isikut "peitev" ehk "kattev" pale ehk mask, õpetas Luther.
Ususpuhastuse õpetus, mille Luther leidis Uuest ja Vanast testamendist, kuulutab, et Jumala tõeline ja oma pale on armastuse pale. Jumal on armastus; ja Jumalast tuleb armastus inimestele. Jumala armastus on suurem kui Tema kohtu ja karistuse nõuded. Jumala armastus pole filosoofiline, tundeline ega ebaisiklik. Jumala armastus on isikuline. Jumala armastus on saanud kehastuse Jumala ja Inimese Pojas, Jeesuses Kristuses. Jumala tõeline pale on armastuse pale, õpetas Luther Uue testamendi sisu põhjal. Armastuse pale on nähtav ja usutav Jeesuses Kristuses. Jeesus ütles oma jünger Filippusele, ja jüngritele, kui Filippus palus, et Jeesus näitaks neile Isa (Jumalat): Johannese 14:9: Niikaua aega olen ma teie juures olnud ja sa ei ole mind tunnud, Filippus? Kes mind on näinud, see on näinud Isa. Kes Jeesust Kristust on näinud, on Jumalat näinud. Ka siis kui ta oli naatsaretlasena, Palestiinas elava juudina, siin maailmas. Jumal Isa näitas ja näitab jätkuvalt armastust Pojana.
Oma armastuse pärast tuli Jumal inimesena inimkonna keskele, et inimkonda päästa ja õndsaks teha, see tähendab Jumalikuks teha - tõeliselt Jumalast sündinuks ehk Jumala lasteks (Juma Pühal Vaimud on oma oluline osa, Kolmainu Jumala õndsaks ja jumalikuks tegemise töös, mida ka selgitan). Tuntuim Uue testamendi tunnistus ja kristliku usukogemuse aktuaalsel, praktilisel tasemel on tunnistatud Jumala armastuse kehastusest Jeesuses Kristuses Johannese evangeeliumis 3:16: Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on annud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid temal oleks igavene elu! Ja Jeesuse võrdsusest, ühtsest olust Jumala ja inimestega tunnistab Pauluse kiri koloslastele 1:15 ja 19-21: Tema on nähtamatu Jumala kuju, kõige loodu esmasündinu. Sest Jumal arvas heaks kõik täiuse lasta elada temas ja tehes rahu ristivere läbi, lepitada tema läbi enese poole kõik. Ja ta on teid, kes enne olite temast võõrdunud ja oma meelsuse poolest vaenlased, tehes kurja, nüüd lepitanud oma lihalikud ihud surma läbi, et seada teid pühadena ja veatuina ja laitmatuina enese ette.
See tekst Jumala toimest Pojana Jeesuse ohvrina tuletab mulle meelde, kuidas isa (või ema), pisarais annab peksa pojale või tütrele, sest ta armastab ka oma paha last. See tuletab meelde, et tihti isa võib andestada lapsele ilma karistuseta, kui laps oma südame puhtaks räägib ja tunnistab, et ta on paha teinud ja palub andeks. 1. JOHANNESE 1:8-9 ja 2:1-2: Kui me ütleme, et meil ei ole pattu, siis me petame iseendid ja tõde ei ole meie sees. Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige, nii et ta meile annab patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust. ja Minu lapsukesed, seda ma kirjutan teile, et te ei teeks pattu. Ja kui keegi pattu teeb, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige. Ja tema on lepitus meie pattude eest; aga mitte ükspäinis meie, vaid ka kogu maailma pattude eest. Jumala ja Jeesuse ühtsus oli ja on aga palju täielikum, kui inimliku isa ja lapse. Jumal oli Jeesuses Kristuses: 2. KORINTLASTELE 5:19: Sest Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega ega arvanud neile nende üleastumisi süüks ja on pannud meie sisse lepitussõna. Meie ajastu usuteadlased on märkinud, et kolmainu mõiste aluseks on usk Jeesusesse Kristusesse, kui Issandasse ja Jumalasse.
Minu tee usust eemale käis kahes käigus: Esiteks, tundsin lapsena Jumalat, kui Isa, kes on käsu ja andide andja. Tema ees pidin olema hea laps, ja tema käest sain küsida, mis mul vaja oli. Selline on ka mitme täiskasvanu usuline tase ja arusaamine Jumalast. Kui minu käitumine aga läks täiskasvanumaks, siis hakkasid selles korduvalt esinema tõsisemad eksimused Jumala käskude ja tahtmise vastu Jumala ja ligimese suhtes. Otsustasin, et ma ei kõlba Jumala kohtu ette ega pühaduse palge ette tulla - siis kirikusse - ega Teda isiklikult kõnetada nagu hea lapsena tihti tegin. Arvasin, et pean ennast enne patust puhtasks tegema, kui tohin jumala-teenistusele kirikusse tulla. Eksisin, sest ma ei tunnud Jumala armastuse palet! Ma ei tunnud Jumala Poega, Jeesust Kristust kui Lunastajat ja ?nnistegijat. Alles siis kui olin ligi 30 aastat vana kuulsin avatud südamega kuulutust Jumala armastusest mulle patusele tema palge eest põgenejale. Kuulasin, siis jälgisin tähelepanekuga, esimest korda arusaamise ja usaldusega sõnumit Jeesuse Kristuse isikust kui Jumala armastuse kehastusest, kes võttis enese peale minu patud ja jumalatuse ja vabastas mind süüst, karistusest ja jumalatusest. Kuulasin esimest korda, et olin veendunud, et Jumal armastab mind ja on tulnud Jeesuse Kristusena mind päästma patust ja teeb mind uuesti usklikuks heaks Jumala lapseks tema Pojas Jeesuses Kristuses. Rõõm oli kuulda, et kirik ja jumalateenistus on avatud patustele enam kui neile, kes ennast variserlikult õigeteks peavad, - aga ka nendele on jumalateenistus ja Jumala antud lunastust avatud Kristuses.
Meie ajastu usuteadlased on märkinud, et usk Jeesusesse Kristusesse kui Issandasse ja Õnnistegijasse viib usule Jumalasse kui armastavasse Isasse ja Pühasse Vaimusse, kes õndsaks teeb Isas ja Pojas.
Lõpuks Püha Vaim, kes on Kolmainu kolmas isik ehk toime. Kirikuisad kirjeldasid Püha Vaimu kui meie ema, kes annab meile usu Jumalasse kui Isasse ja Pojasse. Püha Vaim on viinud Jumala Isa ja Poja ja Püha Vaimu tundmise ja usu kõikjale maailma - kogu inimkonnale. Püha Vaim kasutab selleks mitmeid vahendeid. Need on kristlik kirik ja misjoni töö, kogudus, jumalateenistus, püha ristimine ja püha armulauda ning teised n.n. "väiksemaid" sakramendid ehk kiriklikud talitused, nagu leeriõpetus ja õnnistus, laulatuse talitus, piiblitunnid, palved haiguse puhul, ja matused. Kõige otsesem vahend on Jumala Sõna, mis on Piiblis. Jeesus kirjeldas Püha Vaimu ja Tema ja Jumala omavahelist ühtsuslikkust: JOHANNESE 15:26: Aga kui Trööstija (Püha Vaim) tuleb, kelle mina teile läkitan Isalt, tõe Vaim, kes lähtub Isast, see tunnistab minust. Ja JOHANNESE 16:13-15: Aga kui tema, tõe Vaim, tuleb, siis ta juhatab teid kõigesse tõtte, sest tema ei räägi iseenesest, vaid mida ta kuuleb, seda ta räägib. Tema austab mind, sest minu omast ta võtab ja kuulutab teile. Kõik, mis Isal on, see on minu päralt: sellepärast ma ütlesin, et ta võtab minu omast ja kuulutab teile.
Nii siis ärgem olgem pahad lapsed Taevalisele Isale, ega venna salgajad Jeesusele Kristusele, ega ema kiusajad ja halvustajad Pühale Vaimule. 2. KORINTLASTELE 13:11.13: Lõpuks, vennad (ja õed), olge rõõmsad, seadke oma asjad korda, võtkem manitsust, olge üksmeelsed, pidage rahu. Küll armastuse ja rahu Jumal on siis teiega! Issanda Jeesuse Kristuse arm ja Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõigiga!
AAMEN.
