Koguduse õpetajaks valiti õpetaja Max Saar. Valiti ka ajutine juhatus, mille esimeheks valiti Edward Espenbaum ja liikmeteks Gustav Pruun ja Alfred Juksar. Koguduse asutamise ajal elas Lakewoodis ja selle ümbruses umbes 40 eesti perekonda. Noor kogudus seati kohe suure ülesande ette kaasa aidata eestlaste sisserändamisele Saksamaalt, nendele korteri- ja töögarantiide andmisega. Majandusliku vastutuse uute saabujatele võtsid kirikud ja abistamisorganisatsioonid. Tööd ja kortereid said pakkuda mitmed eestlastest kanafarmerid ja ehitajad. Samaaegselt tulid ka ameeriklastest farmerid sisserändajatele tööd ja korterid andma ja nendele lisandusid kohalikud tööstused Lakewoodis ja Asbury Park’is. Suurima garantii korraga kahesajale isikule andis S. Eisner’i vormiriietetööstus Red Bank’is, N.J.
1949.a. lõpul saabusid esimesed DP-d Lakewoodi. Juba järgmisel aastal toimunud koguduse peakoosolekust võttis osa 43 liiget. 1950.a. alguses valiti uus 9-liikmeline nõukogu. Lisaks eelmisel aastal valitud kolmele liikmele valiti nõukogusse Theodor Verman, Ernst Luebik, Herbert Rünne, Rudolf Ojamaa, Ferdinand Tamman ja Johan Pahlberg. 1951. aastal oli kogudusel 126 täiskasvanud liiget. Samal aastal alustati pühapäevakooliga. Teenistuste pidamine jätkus Immanueli Luteriusu kirikus. Hea koostöö kohaliku ameerika luteriusu kirikuga jätkus. Võeti osa koguduse tähtsamatest sündmustest. Rahvuslikke mälestus- ja leinapäevi pühitseti koos Läti kiriku esindajatega sellekohastel aktustel. Elavasse läbikäimisse asuti eriti E.E.L.K. New Yorgi Pauluse kogudusega.
Paremal: Edward Espenbaum
