Matteuse 6:24 ja 1. Korintlastele 3: 16-17

Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees… Issandas armsad kaas-kristlased.

Kristlastena ehk ristiinimestena oleme meie need eestlased, kellel on teadmine ning tahtmine elada Jumala Poja ja Õnnistegija Jeesuse Kristuse käest saadud püha elu meie rahva ja ühiskonna keskel. Meie oleme kutsutud ja seatud olema need, kes kavandavad ja siis rakendavad oma käitumise Kristusele Jeesusele. See peaks meile  olema tuttav Pühakirja õpetus. Aga kui see pole meile tuttav otse Pühakirja lugemise kaudu, siis on see tuttav tuntud  eesti segakoori laulust. Mina olen seda laulu laulnud noorena Seabrooki Eesti Segakooris Maimu Miido juhtusel. See algab sõnadega, ja kordab neid Pühakirja sõnu liturgilisel moel: "Eks teie tea, et teie Jumala tempel olete ja et Jumala Vaim teie sees elab?" Need sõnad on võetud Uuest testamendist ühest Issanda apostel Pauluse epistlist, ehk ristiusu pühast õppekirjast, mis oli kirjutatud apostlite aja Kreeka suures sadamalinnas, Korintoses, olevale kristlaste kogule, mis on ka meile antud tänaseks lugemiseks. Neile Pühakirja sõnadele komponeeris viisi helilooja Rudolf Tobias, kui ta oli eesti luteri koguduse organistiks Peeterburgis. Ta komponeeris mõjuva viisi neile pühadele sõnadele ja koguduse koorile jumalteenistuse alguses laulmiseks. Tähelepanu väärib, et see laul on kirjutatud välismaal elavale eestlaste kogule.

Apostel Paulus ja see koorilaul osutavad olulisele põhiolule, mis valitseb igas ristiinimesest eestlases "Eks teie tea, et te olete Jumala tempel ja et Jumala Vaim elab teie sees?” Ja edasi, “Kui keegi rikub Jumala templi, siis Jumal rikub tema; sest Jumala tempel on püha ja seesama olete teie.”

Kui loeme edasi sellest Pühakirja kohast, märkame, kuivõrd selle sõnumi sisu ja tähendus on Kristus-keskne: "Teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Jeesus Kristus!" (1. Kor. 3:11) Apostel Paulus õpetab, et Igaüks ristiinimestest rakendab oma elu ja käitumise kas suurelt või tagasihoidlikult Jeesusele Kristusele, kui ta ütleb, et mõni rakendab kullast, mõni õlgedest. Lõpuks kinnitab Paulus, “Aga teie olete Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt." (1. Kor. 3:16-17 ja 23) Rõhk on truudusel Kristusele, mis väljendub Kristuses elatud elus Jumala Vaimu juhtimisel.

Meie Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku ja teiste kristlike kirikute liikmeina oleme püha ristimise läbi ja püha usu tunnistamise läbi seatud ja kinnitatud olema meie rahvale sellised, kes on pühad, targad ja toimekad Jeesuse Kristuse omad. Meie usklike ristiinimestena oleme kui Jeesuse Kristuse ihuline ilmutus ja toiming eesti rahvale ja Eestile.

Minu ja Airi sõber ja vend Kristuses, keeleteadlane, kirjanik ja luuletaja ning taastatud iseseisva Eesti Vabariigi diplomaat Aarand Roos kirjutas kord paguluses Rootsis väikese kirjandusliku/usulise luuleanalüüsi raamatu "Juutide Kuningas Tallinnas". Ta kirjeldas ettekujutuses sellist olukorda, et Jeesus Kristus tuleks Tallinnasse ja laulaks Pühakirjast valitud jumalikke laule (milliseid tunneme Taaveti laulude nime all) ja jutlustaks, nagu Ta kuulutas siin maa peal inimesena olles. Ta seadis lugejad küsimuse ette, et keda valida usuliselt: Kas üht kuninglikku eesti luuletajat, nagu Henrik Visnapuu, või Kristuse Jeesuse? Meie vennale Issandas on Kristus Jeesus ainuke kuningas temale isiklikult ja tema rahvale, kelle keele- ja kirjandusteaduse doktorina ja diplomaadina, eestlastele kodumaal ja välismaal. Samuti on Kristus Jeesus ka meile, minule ja Sinule.

Kristus Jeesus teeb meile, eestlastest ristiinimestele, väljakutse  ka tänase evangeeliumi kaudu, mis on võetud tema mäejutlusest. Kristus Jeesus teeb väljakutse meile tegema valikut, nagu Ta tegi oma oma rahvale ja eriti oma jüngritele mäejutluse kaudu. Valisin väga lühikese aga olulise Kristuse õpetuse: "Ükski ei või teenida kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist, või hoiab ühe poole ega hooli teisest, Te ei või teenida Jumalat ja mammonat!" (Mt. 6:24) See Kristuse Jeesuse väljakutse on tuntud väga paljude poolt, ka nende, kes pole seda kunagi Pühakirjast lugenud (nagu on olukord ka "Eks teie tea, et te Jumala tempel olete" kohal). Kahjuks jäetakse sageli Kristuse teine lause ütlemata. See on kogu õpetuse ja väljakutse eesmärk: "Te ei või teenida Jumalat ja mammonat." Jeesuse õpetus eeldab, et kuulajad teenivad Jumalat ja mitte mammonat või kedagi teist isandat. Mammon, algkeeles "maa moon", ei täheda ainult raha; selle algtähendus on see, mis kannab inimest, mis on inimesele toeks, mis on inimesele aineliselt olemas, kas vähe või palju, piiratult või külluses, vaesuses või rikkuses.

Kuidas suudame teha õige valiku maise ja taevalise vahel ehk taevalise poolest? Kuidas saame hakkama ristiinimestena selle mammonaga, mis meil on kodus, majas ja krundil, pangas ja ka talentide, ametioskuste ja võimete poolest?

Üks usumees ja teoloogia doktor märkis, et inimese südamesse mahub vaid üks armastus või isand (emand) korraga: üks, kes või mis haarab tema kogu pühendust. Me kas armastame maiset või taevalist, mammonat või Jumalat. Kristuse Jeesuse tuntud õpetusest, et ristiinimene armastab oma ligimest nagu iseennast leidsin, et ristiinimesele on tema ligimene, teine inimene, kui maine mammon. Kes armastab oma ligimest nagu iseennast, ta armastab ka tema maist mammonat nagu ta oma mammonat, kuigi mitte endale saada. Ka Vana testamendi preestrid õpetasid, et "sinu ligimese mammon on nii kallis Sulle, nagu see oleks sinu oma. Mammona sool on õiglus (pühadus Jumala ees), mis on sama kui ligimese abistamine." Martin Luther õpetas, et ligimese armastus tähendab ristiinimese käitumise viisi; armastus teenib oma ligimest mitmet moodi: oskustega, ametipidamisega ja kristliku kiriku ja koguduse elu ja tegevusega, mis teenib ka tema oma rahvast ja ühiskonda, kogu inimkonda. Ligimese armastus soovib head oma rahvale ja kogu inimkonnale, ligimese armastus soovib rahulist ja õnnistatud elu Kristuse Jeesuse tahtmisel ning Jumala Vaimu juhtmisel ja kinnitusel.

Jumala teenimine ei tähenda eemaldumist siit maailmast, igapäevasest ametipidamisest ja tööst, ega ka ühiskondlikest ja rahvale vajalikest ülesannetest. See ei tähenda eraldumist pühaduse võre taha, mis on eraldatud ühiskonnast. Jumala kui Isanda teenimine põhjeneb aga teadmisele, et meie ristiinimestena oleme püha ristimise ja usutunnistmise läbi Jumala püha preesterkond, kes on Jumala ja inimeste, maise riigi ja taevariigi vahele seatud lüli või kontakt -- rahvariigi ja taevariigi vahel. Rristiinimestena me paneme ennast Jumala aktiivsesse kasutusse tegudes; ristiinimestena me ei jää vaid mõtte ja tõekspidamiste tasemele. Ristiinimestena me palume ja teenime Jumalat ja palume Jumala valvet Eesti vabaduse üle ja oleme Jumala abiga kaitseks Eestile ning palume Jumala õnnistust Jumala armastuse ja väe läbi Eestile ja eestlastele, nagu meie hümnis palume. “Su üle Jumal valvaku, mu armas Isamaa!”  AAMEN.