Õpetaja Thomas Vaga jutlus
Eesti Vabariigi aastapäeva jumalateenistusel Seabrookis 17. 2019.
Matteuse 11:25-30
Issandas armsad jumalateenistuse eestlased, kes olete tulnud tähistama Eesti iseseisvuse Manifesti välja kuulutamise 101. aastat meie pühakojas. Armu teile ja rahu Jumalalt meie Isalt ja meie Issandalt Jeesuselt Kristuselt.
Kes suutis arvata, et Eesti Vabariik on kord sada üks aastat vana vaba ja iseseisev. Kes suutis arvata eriti aastatel 1945 kuni 1989, et Eesti Vabariik saab uuesti iseseisvaks riigiks, ja Eesti pind saab puhtaks Nõukogude Venemaa punasest sõjaväest kui katkust ja julgeoleku ehk KGB kägistavast haardest? Vastus on üks ja sama: Seda uskusid inimesed, kelledel oli kustumatu usk õigusse ja vabadusse, mis valitseb üle iga inimliku valitsuse ja sõjaväe ning poliitilise politsei.
Teine olukord, mille all eesti rahva liikmetena kannatasime, oli maailma suurriikide ja ka väiksemate riikide rahvusvaheline poliitika, mis oli jaganud Euroopa mõju-sfääridesse: “spheres of interest”, mida ei tohtinud muuta. Nõukogude Venemaale oli antud Ida-Euroopa koos Balti riikidega. Me olime unustatud rahvad. Tundsin seda aastal 1956 kõrgema diplomaatilise esindajaga kohtumisel Rutgersi ülikoolis. Sinna oli kutsutud kuulus ajaloolane ja president Kennedy austaja Arthur Schlessinger, kes pidas referaadi teemal “spheres of interest” kui hea rahvusvaheline lahendus suurriikide vahel. Küsisin temalt Balti riikide õigusest iseseisvusele. Mäletan, kuidas ta krussitas oma nina, nagu oleks lõhnanud midagi ebameeldivat, ja vastas, et “Balti riigid kuuluvad Nõukogude Venemaa huvisfääri” alla.
Ligi viiskümmend aastat oli usklikele kristlastele lootuse kindluseks olnud Jeesuse Kristuse kutse ja lubadus: “Tulge minu juure kõik,kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise.” Eestlasi ja teisi baltlasi peeti tarkade ja mõistlike meelest lõputult kadunuiks Nõukogude Venemaa valitsemise alla. Ka Soome valitsus ja osa eestlasi nõustusid sellega. Usklikena lootuse kandjaina me aga teadsime, et Jumal on andnud väetimaile ja väkestele võidu valitsejate, tarkade ja mõistlike ees. Jeesus ütleb seda oma palves tänases lugemises Matteuse evangeeliumist: “Ma ülistan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõstlike eest ja oled selle ilmutnud väetimaile!” (Mt. 11:25) Lugemine Pauluse esimesest kirjast korintlastele rõhutab palju tugevamalt ja seletab seda, et meie jõud on Jeesuses Kristuses nii üksiku kristlasena kui kristliku rahvana: “Vaadake ometi, vennad, oma kutsumist, et mitte palju tarku liha poolest , mitte palju vägevaid , mitte palju suursuguseid, vaid mis on jõle maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi tarkadele; mis on nõder maailma ees, selle on Jumal valinud, et tema teeks häbi sellele, mis vägev. Et üski liha ei kiitleks Jumala ees.” (1. Kor. 1:25.28.29) Pea põhjus sellele Jumala toimele on, et kuulutataks ristilöödud Kristust”.
Väike näide minu kogemusest eestlasena selle maailma olukorra keskelt. Mäletan, kuidas mind kuulutati lihtsalt üheks Ameerika üliõpilaseks, ega peetud enam Eesti Ülliõpilaste Seltsi stipendiaadiks, kellena olin tulnud Soome ja kellena mul oli veel semester ees. See juhtus Soome presidendi Kekkoneni ajal tema ja tema valitsuse otsuse pärast lõpetada kõik ametlikud kontaktid pagulaseestlastega ja suunata kontakti pidamised Nõukogude Eestis toimivate organisatsioonide poole kui jäädava seisukorra poole.
