Eestikeelsed Jutlused

Mõtteid Jeesuse Kristuse Ülestõusmise Tagajärgedest

E.E.L.K. Piiskop Thomas Vaga - 2021 aprillil

Kes meist on pannud tähele Jeesuse Kristuse surnuist ülestõusmist tunnistavaid tõendeid igapäevase argielu keskel? Mõni küsib usus, mõni imestuses, mõni üllatuses, mõni uskmatuses ja pilkavalt, kas ja kuidas selliseid elava Jeesuse tunnusmärke saab leida argipäeva elu keskel: tänavatel, kauplustes, töökohtadel ja meelelahutuse ning ajaviite keskel? Missugused on need tunnusmärgid?

Kirjeldan kahte sellist, milliseid saab kogeda argipäevases supermarketis. Sain telefonikõne ühelt sõbralt. Ta rääkis mulle, kuidas tema oli avastanud suurepärase meeldetuletuse Jeesusest Kristusest ühes tuttavas toidupoes. Ta nägi seal kuulsat “National Geographic” ajakirja, mille kaanel oli pilt Jeesusest ja suurte tähtedega pealkiri: “Jesus and the apostles, Christianity’s early rise” See maailmakuulsa nimega väljaanne kutsus sõnaliselt lugejaid isiklikult kohtuma Jeesuse Kristuse isiku, tegevuse ja õpetuste, surma ja ülestõusmisega “ kuulsate kunstitööde ja tõendite läbi”. National Geographic-u kaanele on trükitud: “Jeesus Naatsaretlane on inspireerinud lugematul arvul inimesi üle maailma kahe tuhande aasta jooksul pärast Tema sündi (ja surmast ülestõusmist). Selline tunnusmärk elavast Jeesusest Kristusest oli nähtav ja kogetav tavalises “supermarketis”.

Olin aga ka ise juba aastaid tähele pannud Jeesuse Kristuse ilmumist “supermarketi” ehk toitude ja muu kauba suurpoodide ajakirjade riiuleil. Tänavu nägin jälle kuldselt säravat ja otse elavat Jeesuse Kristuse palge pilti pildi ja tekstide ajakirja kaanel mitmesuguste teiste lehtede ja ajakirjade keskel: Jah, seal oli särav Kristus ise uudiste, jutude, ristsõnade, keedu- ja kõmu lehtede ning ajakirjade keskel.

Kõige maise ja inimliku keskel oli maalikunstniku vaimusilma nägemus ülestõusnud Jeesusest Kristusest. Kristuse palet kroonis püha aupaiste kuldne sära ja hiilgus. Naelahaava kandva Jeesuse käe sõrmed puudutasid tema rinnale tõusnud punast südant, täis elu ja armastust. Südame ümber aga oli okaskroon. Südamest tõusid armastuse ja ohvri leegid ja rist. Jeesuse parem käsi oli tõstetud õnnistama kõiki, kes vaatasid Tema poole ja tundsid Tema ära, kes oli surnud ristil aga tõusnud surnuist ülesse ja kes elab igavesti kui Issand Lunastaja ja Õnnistegija. Ajakiri kannab pealkirja “Jeesuse ülestõusmine surnuist” (The resurrection of Jesus) ja alapealkirja: “Maailma suurim lootus” (The world’s greatest hope).

Ajakiri nendib, et Jeesuse Kristuse ristisurm ja ülestõusmine on tekitanud ajaloo kõige suuremad ja pikaajalisemad muudatused maailmas. Sellised ajakirjad, mis ilmuvad müügile igasuguste ajakirjade keskele tunnistavad ja kirjeldavad avalikult ja kindlalt ülestõusnud Jeesuse Kristuse isiku kadumatut mõju Ajakirjad Jeesusest Kristusest tulevad turuplatsile ja astuvad võistlusse maise argipäevase elu keskele.

Jeesuse palet kandev ajakiri meie ajastu ilmlike ajakirjade seas tuletab meelde seda ühiskondlikku ja kultuurilist olukorda, mis valitses Rooma riigis Jeesuse ja Tema jüngrite ja teiste esimeste ristiusu tunnistajate aegseil aastail. Rooma riigis valitses rahu ja küllus ehk “Rooma rahu” (pax Romana) ja hea reisimise ja kaubateede võrgustik. Ajaloolased on arvestanud, et apostel Paulus reisis edasi tagasi ristiusu misjonärina kokku ligi 10,000 miili. Usuliselt ja filosoofiliselt valitses Rooma riigis “pax deorum” ehk rahu jumalate ja usundite vahel. Rahvas ja rahvused said uskuda oma rahva või hõimu jumalustesse sajandeid vana klassikaliste kreeka/rooma jumalustest ja jumalikest sangaritest alates kuni sõdurite Mithrase usundisse, mis nägi ette härja verega tseremooniaalset ülekallamist. Oli ka mitmete eri filosoofide mõttetarkuse õpetustele seatud usundeid Platoni hinge surematuks pidamise õpetusest Pütagoorose reinkarnatsiooni õpetuseni (nagu hinduismis), mis on hinge transmigratsiooni ehk ühest ihust teise ülemineku õpetus, ja Epikuuruse ateismi, mis eitas jumala(te) olemasolu ja inimese elu pärast surma (nagu kommunismis ja “scientismis” ehk teaduse usundis). Ühesõnaga Rooma suurriigis valitsesid kõiksugused usundid, õpetused, ja erisuguste seksuaalsuse rahuldamise ning rikkuse saamise ihad nagu ka meie aja ühiskonnas.

Jeesuse jüngrid ja esimesed kristlased kuulutasid aga uut ja ennetundmatut tõde surnuist ülestõusnud Issandast Jeesusest Kristusest, kes on võitnud surma ja patu üle. Kuulutus Jeesuse surnuist ülestõusmisest jagas nii lihtrahva kui mõttetargad kahele poolele: kes ei uskunud ja kes uskusid. See jagunemine on hästi kirjeldatud Uue testamendi Apostlite tegude raamatus antud apostel Pauluse jutluse loos. Paulus võttis sõna elava Jeesuse Kristuse esindajana kuulsas Kreeka kultuuri linnas Ateenas, filosoofide ja teiste usundite ilukõnelejatele eraldatud Areopaagi platsil. Uue testamendi Apostlite tegude raamatus on pikem kirjeldus Pauluse kuulutusest ja mõttetarkade vastustest: Ja mõned epikuurlaste ja stoalaste (epikuurlased ei uskunud elusse pärast surma; stoalased mitte elu isikuna) mõttetargad vaidlesid temaga. Ta jutlustas neile Jeesusest ja ülestõusmisest. Aga kui nad surnute ülestõusmisest kuulsid, panid mõned seda naeruks, aga teised ütlesid: “Me tahame sind selles asjas kuulda veel teinegi kord!” (Apostlite teod 17:18.32 (Kasulik on lugeda kogu”Paulus Ateenas” ja “Pauluse jutlus Areopaagil”, mis on kirjas Apostlite tegude raamatus peatükis 17, salmid 16 kuni 34)

Samasugune õpetuste ja elu põhimõtete mitmekesisuse hulgalisus valitseb ka meie ajastul, eriti suurlinnades. Jeesuse Kristuse jüngrid ja esimesed kristlased läksid rooma ühiskonna keskele kuulutama Jeesusest Kristusest kui ülestõusnud Jumala Pojast, kes ei nõua ohvrite tegemist ega salateadmiste tundma õppimist ega mõttetarkuse väidete tundmist, sest Jumal oli teinud kõik, mis on kogu inimkonnale vaja, et tunda Jumalat ennast ja Jumala tahet. Ristiusk kinnitas, et Jumal on oma armastuse pärast vastu võtnud enese peale kogu inimkonna kohustused Jumalale, nagu need Seadustes/Käskudes on kirja pandud Vanas testamendis. Lahti seletatult: Jumal kandis ise oma Poja, Jeesuse Kristuse, kaudu meie uskmatuse, hoolimatuse ja võimetuse võla. Jumal kandis meie patu võla oma Pojas Jeesuses Kristuses. Jumal andestas ehk vabastas meid patu võlast, kui Ta pani meie võla oma Poja, Jeesuse Kristuse, kui püha pattudest Lunastaja peale ehk arvele. Kristuse surmaga ristil surid ehk kadusid kõik meie patud. Sellepärast kiidab vanakiriku laul Teda, kes on “surmaga surma maha tallanud, ja neile, kes veel hauas olid, elu kinkiknud!” Jeesuse Kristuse ülestõusmine surnuist kinnitab elu õndsuses ja õigeksmõistetud saamist Jumala ees. Piibel selgitab Jeesuse Kristuse ristisurma ja ülestõusmise põhjuseid ja tagajärgesid uskujaile: “Me usume temasse (Jumalasse), kes surnuist üles äratas meie Issanda Jeesuse, kes loovutati meie üleastumiste pärast ja üles äratati meie õigeksmõistmise pärast. (Pauluse kiri roomlastele. 4:24-25).

Jeesuse jüngrid, apostlid, ja kristlased, kes teadsid, et Jeesus löödi risti ja suri aga tõusis ehk tuli tagasi ellu, ei kuulutanud ega õpetanud müstilisi tseremooniaid ega tallede või härgade vereohvrite tegemist. Nad uskusid ja kuulutasid, mida Jumal oli teinud oma Poja läbi inimeste heaks. Nad kuulutasid elavat Jeesust Kristust, nagu Paulus kuulutas mõttetarkadele Ateena Areopagil “Jeesusest ja ülestõusmisest”. Nad kuulutasid elavast Jeesusest Kristusest kui kõigi Issandast ja Õnnistegijast linna turgudel kõigile inimestele: juutidele, roomlastele, kreeklastele, harimatutele barbaaridele ja filosoofidele, preestritele ja prostituutidele, kaupmeestele ja kerjustele, käsitöölistele ja sõduritele. Stoa filosoofiasse uskuv keiser Marcus Aurelius (121-180 A.D.), kes on ajaloos tuntud kui sõjakas keiser, kuulis, et suurem osa tema sõdureist, kes olid kristlased, olid truud ning vaprad, mis pani teda positiivselt suhtuma ristiusku. Ülestõusnud Kristusesse uskujad tunnistasid Temast kui Lunastajast ja Õnnistegijast ülikutele ja lihtrahvale, vangidele, ja vabadele, orjadele ja isandatele, naistele ja meestele võrdselt. Selline kõigile elavasse Jeesusesse Kristusesse avatud usk äratas uskujaid kogu Rooma riigi elanike keskelt: lihtrahva, ülemuste, käsitööliste, orjade, sõdurite ja keisri ametnike hulgast.

Ristiusk sündis Rooma riigi Palestiinas (Iisraelis) ja levines Rooma riigis valitsevate usundite ja filosoofiate keskel jõuliselt üle kogu selle valitsuse alade Britannia saarest kuni Kaspia mereni (meie aja Hispaaniast Iraanini), nagu “National Geographic’us” ja “The Resurrection of Jesus’s” ajakirjades antud Rooma impeeriumi kaardid näitavad. Jeesuse Kristuse surnuist üles ärkamine säras Jumaliku ja püha kuldse auhiilgusega Rooma riigis valitsenud kümnete usundite ja mõttetarkuse leiutatud eluideaalide ning ka ihulise naudingu pakkumiste keskel.

Meie praeguses ühiskonnas, kultuuris ja meedias valitsevat meelsuste arvukust on sarnastatud ristiusu sündimise ajastul valitsevale Rooma impeeriumis valitsenud paganlikkusele. Ajastud ja ajaloolised suurriigid tõusevad ja langevad, valitsevad ja kaovad, aga ülestõusnud Issand Jeesus Kristus on sama eile ja täna ja igavesti: ajaloos, tänapäeval ja igavikus (Kiri heebrealastele 13:8). Surnuist ülestõusnud Jeesus lubas, et Tema on meiega iga päev ja öö maailma ajastu otsani. Tema tunnusmärgid on meie ühiskonna keskel nähtavd alates Piiblist ja pühakodadest kuni “supermarketiteni”.. “Kes otsib, see leiab!”

Thomas Vaga
Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku piiskop electus

Address

607 East 7th Street
Lakewood NJ 08701

KOGUDUSE ÕPETAJA
Thomas Vaga piiskop electus
thomasvaga@verizon.net
Telefon-mobiil:  732-245-2584
Telefon-kodus:  732-363-0532
Katselei/office:  732-370-8317

KOGUDUSE ESIMEES
Kenneth Ling, Chairman
Telefon-kodus:  732-363-2458


©  2011 - 2022 E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu Kogudus / The Holy Ghost Estonian Evangelical Lutheran Church.   All Rights Reserved
The images, backgrounds, and text are used with permission and are copyrighted by the image providers.  

Designed with ‌

Website Software