Esileht Kog. Tegevus Kalender Meie Kirik Ajalugu Fotod Seadused Kontakt Maakaart Viited
Home Events Calendar About Us History Photos Bylaws Contact Directions Links

 Teenistused / Services at: 1927 Riverside Drive, Los Angeles, CA 90039 (Latvian Ev. Lutheran Church)


 
Esileht | Home
Kalender | Calendar
Jutlused | Sermons
Kirjutised | Articles
Teejuhis | Directions
Kontakt | Contact

Õpetaja:  Enn Auksmann
Tel:  949-387-4109
Cell:  310-745-0450
E-post:
padrepaul@mac.com

Esimees: Heino Nurmberg
Tel: 760-775-9160
Cell:  714-785-0583
E-post: hnurmberg@earthlink.net

Laekur:  Uve Sillat
Tel:  310-836-4210
Cell:  626-476-6394
E-post:
Sillat@att.net

 

Praost emeeritus
õpetaja  Enn Auksmann

 



Esimees Heino Nurmberg

 



KOGUDUSE
JUHATUSE
KOOSSEISUD

Käesoleva aasta täiskogu koosolekul valiti Edgar Kaskla, Kuno Lill ja Luige Lill revisjonikomisjoni liikmeteks Sellele järgneval nõukogu koosolekul valiti Edgar Kaskla ja Kuno Lill juhatusse.

See tekitas olukorra kus kaks juhatuse liiget revideeriksid enda tegevust. Juhatuse koosolekul 11. juunil otsustas Kuno Lill lahkuda revisjoni komiteest ja Edgar Kaskla otsustas taanduda juhatuse koosseisust.

Nende otsuste tagajärjel koosneb käesoleval aastal revisjoni komitee kahest liikmest:

Luige Lill ja Edgar Kaskla.

Koosolekul 11. juunil otsustati jagada juhatuse ametid järgnevalt: Heino Nurmberg – esimees, Andres Ruetman – abiesimees, Kuno Lill – kirjatoimetaja, Uve Sillat – laekur, Mati Laan – abilaekur, Kuno Lill - kirjatoimetaja.

 

 

 


Tänulikkust ja rõõmu, vaikseks jäämist ja aega järelemõtlemiseks

Koguduse Teated jaanuar 2015, nr. 1

 

Meenuta muistseid päevi, pane tähele aastaid põlvest põlve! Küsi oma isalt, et ta jutustaks sulle, oma vanadelt, et nad räägiksid sulle! (5Ms 32:7)

Koos veebruariga algab sel aastal ka ettevalmistus Suureks Paastuks ja Ülestõusmispühaks.

1. veebruar on kolmas pühapäev enne paastu, paastuaeg ise algab Tuhkapäeval, 18. veebraril, ning kolmapäeval, 25. veebruaril tähistatakse tavapärast kevadist või kevadtalvist Palvepäeva. Nii jääb ka Eesti Vabariigi aastapäev, 24. veebruar, sel aastal paastuaja sisse – küllap see ei ole sugugi paha (eriti pidades silmas sellele järgneval pühapäeval toimuvaid Riigikogu valimisi).

Enne oluliste otsuste tegemist või tähtsate ülesannete juurde asumist on ristiinimestel olnud ikka tavaks vähemalt korraks seisatada, vaikseks jääda, järele mõelda ja ka paastuda. Nii rõhutab näiteks Apostlite tegude raamat korduvalt seda, kuidas enne apostlite väljavalimist või misjonitööle läkitamist kogudus paastus ja palvetas. Küllap see ei tuleks siis kahjuks ka meile, ei meile isiklikult ega kogu rahvale.

Ka 1918. aastal jäi 24. veebruar paastuaja sisse, tegemist oli Suure Paastu teise pühapäevaga. Kas keegi oskas sel hetkel mõtelda ka Eesti iseseisvuse väljakuulutamise seosele kirikukalendriga (ning iseäranis paastumise ja Kristuse ülestõusmise tähistamiseks valmistumisega), on raske öelda, aga nüüd, tagantjärgi, tundub, et põhjust selleks oleks olnud küllaga. Sest ees ei seisnud mitte üksnes mõned kuud saksa okupatsiooni ega sellele järgnenud Vabadussõda, vaid ainult veidi pikemaks kui paarikümneks aastaks jätkunud vabadusele järgnenud uued okupatsioonid, sõja-tegevus ja faktilise iseseisvuse kaotamine pea kaheks inimpõlveks.

Mida ma ütlesingi oluliste otsuste tegemise ja tähtsate ülesannete täitmise kohta? – Enne neid tuleb seisatada, vaikseks jääda, järele mõelda ja vajadusel ka paastuda. Paastumine ei tähenda vähemalt kiriku arusaama järgi mitte üksnes, ega mitte niivõrd tavapärasest vähem söömist (võiüldse toidust loobumist), vaid oma elu üle aru pidamist, asjade õigesse järejekorda panemist, kahjuliku ja ebavajaliku hülgamist, oma võimete ja võimaluste realistlikku hindamist ning oma elus ja oma elust võimalikult parima tegemises. Õige hoolitsemine ihu tarviduste eest, sealhulgas oma toitumise korrastamine, käib muidugi loomulikuna selle juurde.

Pühakiri manitseb meid «meenutama muistseid päevi» ja «panema tähele aastaid põlvestpõlve», «küsima oma isalt, et ta jutustaks» ja «oma vanadelt, et nad räägiksid». Mäletan oma lapsepõlvest, et need olid kõige põnevamad hetked: kui vanematel või vanavanematel olid kü-lalised, istuti lauas ja lapsi ei olnud veel minema saadetud, nii et oli võimalik kuulata, mida täiskasvanud – eriti vanemad mehed – omavahel rääkisid. Enamasti läksid jutud viimaks ikka sõja mälestustele.

Tõsi, minu lapsepõlve ajal ei meenutatud enam otseselt Vabadussõda, vaid Teist maailmasõda, aga seegi oli väga huvitav. Ja kui siis isiklikelt meenutustelt mindi ajaloo sündmuste ning laiemalt poliitika üle arutlemisele, jõuti varem või hiljem ikkagi ka Vabadussõja ja sellele eelnenud ja järgnenud aja juurde.

Nii kasvasin ma ühelt poolt lihtsalt suure hulga ajalooteadmistega, mis ei olnud kooskõlas sel-lega, mida räägiti koolis ja ajalehtedes, teisalt aga on mind lapsepõlvest peale seesmiselt kriipinud see kahetsuse ja arusaamatuse tunne, mis segatuna uhkusega meie kangelaste vapruse, ennastsalgavuse ja ka tarkuse üle ei suutnud kuidagi mõista ega seesmiselt nõustuda sellega, et pidime viimaks ikkagi alla jääma ja meilt võeti meie vabadus.

Miks nii? Vastus, mille elukogemus mulle pikapeale andis – aga millega ei olnud sellele vaatamata sugugi lihtsam leppida – oli samasugune, nagu ka kõige muu ülekohtuse ja ebaõiglase puhul: selline see meie maailm ongi, selliseks me, inimesed, oma maailma muutnud olemegi!

See on midagi, millest tuleb õppida, aga millega ei saagi – ega tohigi – nõustuda ega samastuda. Muidugi ei saa me muuta seda, et ülekohtune teeb ülekohut. Aga midagi me saame sellegipoolest: me saame vastukaaluks kasvatada kõike, mis on õige ja hea, oma elu, oma tegude, oma valikutega – isegi oma valimiste ja poliitikagagi, kuigi seda viimast kiputakse sageli juba a priori millekski räpaseks ning viisakale inimesele sobimatuks pidama.

Vahemärkusena: meie iseseisvus ei ole mitte ainult meie oma asi, vaid ma tean mitmete väikeste rahvaste hulka kuuluvaid inimesi, kellele see on andnud lootust ja jõudu tõe jaõiguse eest seismiseks, isegi kui selle tulemuseks on olnud enamasti midagi väiksemat kui oma riik ja iseseisvus. See aga tähendab ühtlasi, et ka see, kuidas me oma riiki suhtume, kuidas me seda ehitame, mida me oma iseseisvusega peale hakkame ja kuivõrd me sellest tegelikult hoolime, et ole mitte ainult meie oma asi ega mingi privileeg, millega võiksime uhkustada, vaid eeskätt kohustus ja vastutus, mida me peame teisigi riike ja rahvaid silmas pidades väärikalt kandma. Ja küllap ka siin on aeg-ajalt seisatamine, vaikseks jäämine, järelemõtlemine ning vajadusel isegi paast ja patukahetsus täiesti omal kohal.

Seda enam, et loomulike asjadega – ning vabadus ja iseseisvus peaksid olema loomulikud asjad – kipub inimene kiiresti harjuma. Ega selles olekski miskit halba, kui sellega ei kaasneks sagedasti hoolimatus – ja nii võib inimene taas kord ootamatult avastada, et see, mida ta on harjunud juba loomulikuks pidama, ei olegi nii enesestmõistetav, ja miskit väga kallist, millest ei osatud õigesti hoolida, on lausa märkamatult sõrmede vahelt pudeneda lastud.

Taoliseks ehmatavaks kogemuseks oli minu jaoks see, kui vestlesin mõne aja eest 13-15 aastaste noortega ja esitasin neile enda arvates imelihtsa küsimuse: milline Eesti ajaloo seisukohalt määrava tähtsusega sõda toimus aastail 1918-1920? Täpseim vastus, mille sain,oli: «Ah, me alles eile õppisime seda… Mis see nüüd oligi?»

See pani mind endalt küsima, mis on see, mis me oleme tegemata jätnud ja mida peaksime tegema, et meie enda rumaluse ja hoolimatuse tõttu ei korduks jälle see osa ajaloost, midame ei tohi just seetõttu unustada, et kui me selle unustame, siis tuletab see ennast meile ise juba meie tahtest sõltumatult meelde.

Kui kõik on Jumala käes – ja nii me kristlastena usume –, siis küllap ei saa olla tähenduseta seegi, et Eesti Vabariigi aasapäev, meie Iseseisvuspäev, satub nii tihti just paastuaega. Vahel koguni otse Tuhkapäevale või Palvepäevale – selleks, et meid lausa sundida seisatama, vaikseks jääma, tagasi ja ettepoole vaatama, järele mõtlema, ennast läbi katsuma, valet ja halba kahetsema ning kõiges parima poole püüdlema. Eelnenud aegade, oma isade ja esivanemate meenutamine, nii tänus kui nende eeskujule vaadates, on seejuures möödapääsmatult vajalikuks abiks.

Nii soovingi ma meile kõigile meie armsa riigi aastapäeval tänulikkust ja rõõmu, aga ka vaikseks jäämist ja aega järelemõtlemiseks. Ja mitte ainult seda, vaid rohket Jumala õnnistust ka algavaks paastuajaks ning sellele järgnevaks Issanda ülestõusmise pühaks.

Enn Auksmann - jaanuar 2015

 

 


 

2018 - Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Sinod

 

2017 - Jumalateenistuse Patutunnistus

2017 - Jumalateenistuse Ülesehitus

2017 - Jumalateenistuse tervik ja üksikosad - Algus

 

2016 - Küsimusi-vastuseid Eestist

2016 - Mis on Jumalateenitust

2016 - Adveniat regnum tuum

2016 - Mõtteid Koguduse Teenimisest

2016 - Auksmanni Perekonnast

 

2014 Suvepäev

2014 - E.E.L.K. Sinod Los Angeleses 29-30 märtsil

 

2013 - Koguduse Lõikuspüha jumalateenistus ja suvepäev - 22. septembril

2013 - Ühel meelel kristlikus osaduses - Koosolek 26-28. aprillini 2013.

 

2012 Suvepäev

 

2011 - Koguduse Lõikuspüha jumalateenistus ja suvepäev - 25. septembril

2011 - õp. Jüri Pallo - Jutlustamisest ja Talaarist

2011 Suvepäev

2011 - praost Thomas Vaga - E.E.L.K. koguduste olevik ja tulevik Põhja Ameerika mandril

 

 

This page was last edited on November 25, 2015 10:00 AM

 


HUVITAVAT LUGEMIST


2018 - Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Sinod

2017 Oh tule, tule, Immaanuel!

2017 - Jumalateenistuse Algusosa - Patutunnistus

2017 - Mõtteid Usupuhastuse 500. aastapäevaks

2017 - Jumalateenistuse tervik ja üksikosad - 
Algus

2017 - Jumalateenistuse Ülesehitus

2017 - Kristliku Jumalateenistuse juured

2016 - Küsimusi- vastuseid Eestist

2016 - Mis on Jumalateenistus

2016 - Adveniat regnum tuum

2016 - Auksmanni Perekond

2016 - Mõtteid koguduse teenimisest

2016 - Koguduse Suvepäev

2016 - E.E.L.K. Sinod Torontos

2014 - E.E.L.K. Sinod Los Angeleses  

2013 - Suvepäev & Lõikuspüha teenistus. 

2013 - Ühel Meelel -  Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku koguduste töö jätkumisest. 

2012 - 2650 miili - õp. Jüri Pallo  (Kirjutised)

2011 - Koguduse Lõikuspüha jumalateenistus ja suvepäev - 25. septembril

2011 - õp. Jüri Pallo - Jutlustamisest ja Talaarist

2011 - praost Thomas Vaga - E.E.L.K. koguduste olevik ja tulevik Põhja Ameerika mandril

JUTLUSED

2018

2018 Kuum Suvi

2018 - Ülevoolavad Tänus Armastuses

2018 - Ta on tõesti üles tõusnud!

2018 - Au olgu Jumalale kõrges

2018 Joona Tunnustäht

Issanda Aasta 2017

2018 Meie südamesses kirjutatud Eesti.

2018 Paastuaeg - Aeg tõusta ja uuesti alustada

 

2017

2017 Jõulud - Meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha

2017 - Eks meile Sõna seisma jää

2017 - Jumala sarnaseks, tema enda näo järgi loodud

2017-Vastutades nii Jumala Kui Inimeste Ees-praost Enn Auksmann

2017 - Ülestõusnud Kristus-Meie Ainus Lootus-praost Enn Auksmann

2017-Kui minu rahvas...-praost Enn Auksmann

2017-Taevase peigmehe mõrsja - praost Enn Auksmann

2016

2016 - "Tee ja tõde ja elu" - praost Enn Auksmann

2016 - Mina usun üht, püha, kristlikku kirikut - praost Enn Auksmann

2016 - "Seitse venda ja nende püha ema - praost Enn Auksmann

2016 "Vaimus ja Tões" - praost Enn Auksmann

2016 "Meie kodupaik asub taevas"-praost Enn Auksmann

2016 "Muinasjutt meist endist" - praost Enn Auksmann


2015

2015 "Kui väga armastan ma sind" - praost Enn Auksmann

2015 "Maa peal ei ole surmavalla valitsust" - praost Enn Auksmann

2015 "Armastage Üksteist" - praost Enn Auksmann

2015 "Et meie rõõm oleks täielik!" - praost Enn Auksmann

2015 "Üles, üles kutsutakse mind" - praost Enn Auksmann

2015 "Tänulikkust ja rõõmu" - praost Enn Auksmann

 

2014

2014 "Jõulutervitused" - 
praost Enn Auksmann

2014 "Üks laps on meile sündinud" - praost Enn Auksmann

2014 - "Üks halb ja kaks head uudist" - praost Enn Auksmann

2014 - "Jaanipäevaks & Võidupühaks" - praost Enn Auksmann

2014 - "Kristus on Üles Tõusnud"  

 

2013

2013 - "Üks Jumala Rahvas me Oleme" 

2013 ~ "Puhastage usku oma südames"  

2013 ~ "Üks Laul"

2013 ~ Vaikne Nädal

 

2012

2012 ~ Head Uut Aastat 2013

2012 - "Päikesetõus" 

 

2011

2011 ~ Jõulu Jutlus 

2011 ~ Surnute Püha

2011 ~ Tulevane Au

 

SERMONS

There are currently no sermons in English.

 

VIITED

 

KOGUDUSE TEATED

 

2018

2018-juuli-nr.4

2018-mai-nr.3

2018-märts-nr.2

2018-veeb.-nr.1

 

2017

2017-dets-nr.6

2017-okt-nr.5

2017-juuli-nr.4

2017-mai,juuni-nr.3

2017-märts-nr.2

2017-veeb.-nr.1

 

2016

2016-dets.-nr. 6

2016-okt.-nr. 5

2016-juuli-nr. 4

2016-mai-nr. 3

2016-märts-nr. 2

2016-veeb.-nr. 1

 

2015

2015-detsember-nr. 6

2015-oktoober-nr. 5

2015-juuli-nr. 4

2015-mai-nr. 3

2015-märts-nr. 2

2015-jaanuar-nr. 1

 

2014

2014-dets.-nr. 6

2014-oktoober-nr. 5

2014-juuli-nr. 4

2014-mai-nr. 3

2014-märts/aprill-nr.2

2014-veebruar-nr. 1

 

2013

2013-detsember-nr. 6

2013-oktoober-nr. 5  

2013-juuli-nr. 4 

2013-mai-nr. 3  

2013-märts-nr. 2  

2013-veebruar-nr. 1

2012

2012-detsember-nr. 6

2012-oktoober-nr. 5

2012-juuli-nr. 4

2012-mai-nr. 3

2012-märts-nr. 2

2012-veebruar-nr. 1

 

2011

2011-detsember-nr. 6

2011-oktoober-nr. 5

2011-juuli-nr. 4

2011-mai-nr. 3

2011-märts-nr. 2

2011-veebruar-nr. 1

Terms of Use/Privacy Policy                  Site Design by Toronto Tiiu               

© 2011-2018 E.E.L.K. Los Angelese Kogudus / Estonian Evangelical Lutheran Church of Los Angeles - Kõik õigused kaitstud. All Rights Reserved.
Veebilehe/Webpage Tegevtoimetaja / Administrator:
Heino Nurmberg ~ Webmaster: Tiiu Roiser
Header image by J. Sherbert, from
Stock.xchng
The images, backgrounds and text are used with permission and are copyrighted by the image providers. Distribution, transmission or republication of any material from this website in whole or in part in any medium or form is prohibited without prior written permission.