Home

Calendar

Sermons

Videos

Articles

About Us

History

Photos

Directions

Contact 

   Teenistused / Services at: 1927 Riverside Drive, Los Angeles, CA 90039 (Latvian Ev. Lutheran Church)


 
Avaleht
Home
Kalender
Calendar
Jutlused
Sermons
Videod
Videos
Kirjutised
Articles
Teejuhis
Directions
Kontakt
Contact


Õpetaja:  
Enn Auksmann
Tel:  949-387-4109
Cell:  310-745-0450
E-post:
padrepaul@mac.com

Esimees: 
Heino Nurmberg

Tel: 760-342-5136
Cell:  714-785-0583
E-post: hnurmberg@earthlink.net

Laekur:  
Uve Sillat

Tel:  310-836-4210
Cell:  310-422-7745
E-post:
Sillat@att.net

 

Praost emeeritus
õpetaja  Enn Auksmann

 



Esimees Heino Nurmberg

 

 

 

 

JUMALAL ON MEILE VARUKS MIDAGI PALJU ENAMAT

Koguduse Teated - märts, 2019, Nr. 2

Tuleta meelde kogu teekonda, mida Issand, 
su Jumal, sind on lasknud käia!
(5Ms 8:2)

Vast umbes nelja või viie aasta eest külastasin väikses hooldekodus üht meie koguduse liiget, päris pika elu ära elanud meest, et temaga veidi juttu puhuda. Meie jutuajamine oli küllaltki katkendlik – mitte selle tõttu, et mu vestluskaaslane poleks jaksanud soravamalt rääkida, vaid seepärast, et tema jutustust liigendasid sagedased mõttepausid.

Ühe taolise pausi järel ta ütles: "Jah, siis me olime noored ja vabad ning võisime minna, kuhu tahame, ja teha, mida tahame…" Ning pärast senistest veelgi kauem kestnud pausi: "Siiamaani ei tea, kuhu ja mida me tahame…"

Pärast neid sõnu jäi too vana mees pikalt vaikides aknast välja vaatama. Või õigemini: ilmselt oli vaid tema pilk suunatud akna poole, tegelikult aga nägi ta enda ees justnimelt toda mainitud noorusaega ning küllap paljut sellele järgnenutki.

Sellised hetked teevad nukraks, kas pole? Mitte sellepärast, nagu oleks too mees kogu oma elu elanud teadmatuses või valesti. Vastupidi, ma tean, et ta oli elanud igati hästi ja õigesti. Nukrus tuleb aga koos selliste väga inimlike küsimustega, nagu: Mis on sellest kõigest kasu?, ja: Kuhu see kõik on meid välja toonud?

Too mees oli jõudnud välja hooldekodusse. Väga toredasse ja hubasesse hooldekodusse, kus ei elanud palju rahvast, kus olid lahked abilised, kus elanike rõõmuks jooksis ringi isegi väike, üliarmas karvane koerake, kes puges võimalust mööda igaühe külje alla ega jätnud kedagi teadmatusse, et on vähemalt üks olend, kes temast siiralt hoolib.

Aga ikkagi:   kogu see elu, kogu see vabadus, kõik need teed, mis olid kord lahti ja millest nii paljud olid nüüdseks ka läbi käidud – ning viimaks ikkagi ratastooli või koguni voodisse aheldatult hooldekodus või kustahes mujal samasuguses olukorras… – "Siiamaani ei tea, kuhu ja mida me tahame…"

Niisugune see meie elu on. Sellest teadmisest võib teha täiesti vastandlikke järeldusi. On neid, kes ütlevad, et just seepärast peabki võtma elult kõik, mis võtta annab – et oleks, mida vanaduspäevil meenutada.

Aga mis siis, kui sa ei olegi suuteline enam midagi meenutama? Või kui elunautimine ei ole mingil põhjusel võimalik? – Noh, seda enam, üteldakse siis vastuseks: sest homme oleme võib-olla juba surnud!

Vastukaaluks on alati ka neid, kes justnagu ei julgegi kunagi elama hakata ja peavad aastakümneid hiljem üllatunult küsima, kuhu see paljuoodatud elu õieti jäi…

Minu mõtlik vestluskaaslane seal hooldekodus ei esindanud kumbagi neist kahest äärmusest.  Ta elas, ja enamasti nii, et polnud põhjust suuremat kahetseda. Aga see küsimus oli tema ees ikkagi:  milleks see kõik, kui see lõpeb kord just nõndaviisi? – Me olime nii vabad ja võisime minna ja teha, kuhu ja mida tahame – aga kuhu… ja mida…?

Kahtlemata saab inimene teha ka siin elus, püstitada ka siin maailmas ühtteist sellist, mis näib vähemalt inimlikku mõõtkava kasutades olevat püsiv ja väärtuslik, võib-olla peaaegu kadumatugi. Aga ikkagi ei saa me vastu Pühakirjas nii selgelt väljendatud tõele: "Meil pole siin jäädavat linna." (Hb 13:14)

Meil peab olema mingi muu, mingi kaugem, mingi suurem eesmärk – või meie süda ei jää mitte kunagi rahule! Isegi kui saavutame elus väga palju, isegi kui võime kord rahulolutundega vaadata oma kätetööle, heldimuse ja südamesoojusega silmitseda oma järeltulijaid, jääb ikkagi küsimus: kas see tee, mida oleme käinud, viib kuhugi?

Peab viima, kuna see on midagi, mis kuulub tee olemusse! Jah, teoreetiliselt võime ka mitte kuhugi viivat ringrada nimetada teeks, aga me teame, et praktikas ei ole selle puhul tegemist teega, vaid justnimelt mitte kuhugi välja viiva ringrajaga.

Mis on meie eesmärk? Kuhu meie tee viib? Mis ja kus on see Tõotatud Maa, mille poole on suunatud meie rännak, olgu läbi kõrbe või oaaside?

Sageli kipume ka tulevast kirjeldama praegusest tuttavate piltide abil. Kuidagi umbes nii, nagu kuninga rikkus pidavat vaese mehe arvates väljenduma kõige paremini selles, et ta saab magada kahe kasuka vahel ning juua sularasva.

Kui Iisraeli rahvas rändas pärast Egiptuse orjapõlvest pääsemist läbi kõrbe Kaananimaa poole, ei olnud sugugi harv, et hakati endist elu tagasi igatsema, kuna selles oli midagi palju kindlamat kui tõotatud tundmatus, milleni jõudmiseks oli vaja nii palju vaeva näha.

Kahtlemata on selline tagasivaatamine haletsusväärne, samal ajal aga on meil siit õppida midagi äärmiselt olulist: kui too uus, mille Jumal on meile valmistanud ja mille poole meie elutee peaks meid viima, oleks tõepoolest vaid rohkem kõike seda, mida me juba niikuinii tunneme, siis ei jääks küll üle muud kui pead vangutades küsida, kas see kõik on ikka seda väärt…

Evangelist Johannese jutustab sellest, kuidas Jeesus toitis kord viie odraleiva ja kahe kalakesega viis tuhat meest, ja lõpetab oma jutustuse isegi veidi kibeda tõdemusega: "Nüüd sai Jeesus aru, et nad tahavad tulla ja Teda vägisi kuningaks teha, ja Ta tõmbus mägedesse üksindusse." (Jh 6:15) See näitab, kui väike on tihtipeale inimese hing ning see, mida ta suudab kujutleda oma elu ja olemasolu eesmärgina: "Issand, anna meile alati seda leiba!" (Jh 6:34)

Aga see näitab ka, et Jumalal on meie jaoks varuks midagi palju enamat. Kui Iisraeli rahvas pidi enne Tõotatud Maale jõudmist veel korra tagasi vaatama ja kogu käidud teekonda meenutama, siis mitte selleks, et sinna kinni jääda ning õhata, et kõik ongi möödas, nii mõttekas või mõttetu kui see ka oli, vaid selleks, et näha seal Issanda hoidmist ja juhtimist ning kogu oma usaldust Temale pannes astuda vastu sellele, mis täiesti uus ja teistsugune ja veel tundmatu.

Ma usun, et too vana mees seal hooldekodus, vaadates tagasi oma elule ning küsides, milleks see kõik, ei ole sugugi üksi. Ta ei ole üksi, kuna me kõik oleme temaga selles suhtes täpselt ühes ja samas olukorras.

Aga ei tema ega meie kõik ole üksi ka seetõttu, et meie kõrval on Jumal, kes tahab meid käekõrvale võttes viia meid sinna, kus me kord tõeliselt mõistame, milleks meid on loodud ja vabastatud ning kuhu meie tee on määratud meid viima.

See Tee, milleks on Jeesus Kristus, Jumala Poeg, meie Õnnistegija.

Õpetaja Enn Auksmann

 

Kristus on jätnud oma elu meie eest!

 


JUTLUSTE KOGUMIK


2020 - Kaevul

 

2019 - Sina, Petlemm Efrata

2019 - Suurpõgenemise Aastapäev

2019 - Suurim Põlvkond

2019 - Taevas ja maa peal

2019 - Ma Tõusen Üles

2019 - Jumalal on meile varuks midagi palju enamat

2019 - Vaata, Ma teen kõik uueks

 

2018 Usu, lootuse ja armastuse teekond

2018 Kuum Suvi

2018 - Ülevoolavad Tänus Armastuses

2018 - Ta on tõesti üles tõusnud!

2018 - Au olgu Jumalale kõrges

2018 Joona Tunnustäht

Issanda Aasta 2017

2018 Meie südamesses kirjutatud Eesti.

2018 Paastuaeg - Aeg tõusta ja uuesti alustada

 

2017 Oh tule, tule, Immaanuel!

2017 Jõulud - Meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha

2017 - Eks meile Sõna seisma jää - praost Enn Auksmann

2017 - Vastutades nii Jumala Kui Inimeste Ees - praost Enn Auksmann

2017 - Ülestõusnud Kristus - meie ainus lootus - praost Enn Auksmann

2017 - Kristliku jumalateenistuse juured - praost Enn Auksmann

2017 - Kui minu rahvas...-praost Enn Auksmann

2017 - Taevase peigmehe mõrsja - praost Enn Auksmann

 

2016 - "Tee ja tõde ja elu" - praost Enn Auksmann

2016 - "Mina usun üht, püha, kristlikku kirikut" - praost Enn Auksmann

2016 - "Meie kodupaik asub taevas" - praost Enn Auksmann

2016 - "Muinasjutt meist endist" - praost Enn Auksmann

 

2015 - "Maa peal ei ole surmavalla valitsust" - praost Enn Auksmann

2015 - "Armastage Üksteist" - praost Enn Auksmann

2015 - "Et meie rõõm oleks täielik!" - praost Enn Auksmann

2015 - "Üles, üles kutsutakse mind" - praost Enn Auksmann

2015 - "Tänulikkust ja rõõmu" - praost Enn Auksmann

 

2014 - Jõulutervitused - praost Enn Auksmann

2014 - "Üks laps on meile sündinud" - praost Enn Auksmann

2014 - Jaanipäevaks ja Võidupühaks - praost Enn Auksmann

2014 - "Kristus on Üles Tõusnud" - praost Enn Auksmann

 

2013 - "Üks Jumala Rahvas Me Oleme" - õp. Allan Taruste - detsember 2013

2013 - "Puhastage usku oma südames" - Enn Auksmann - oktoober 2013

2013 - "Üks Laul" - õp. Jüri Pallo viimane lahkumise jutlus 18 juunil, 2013.

2013 - Vaikne Nädal - Koguduse Teated Nr. 2

 

2012 - Head Uut Aastat 2013

2012 - Päikesetõus - Koguduse Teated - mai 2012 - nr. 3

 

2011 - Jõulu Jutlus ja Tervitus - Koguduse Teated Nr.6

2011 - Surnute Püha Jutlus - Koguduse Teated Nr. 5

2011 - Jutlus Tulevasest Aust - Koguduse Teated Nr. 4

 

 

This page was last edited on March 01, 2019 10:05 AM

 


HUVITAVAT LUGEMIST


2019 - Kuidas sündis sinimustvalge

2019 Koguduse suvepäev

2018 - Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Sinod

Vaata salvestatud lugemist



Articles

JUTLUSED

2020

2020 Kaevul

 

2019

2019 Suurpõgenemise Aastapäev

2019 Suurim Põlvkond

2019 - Taevas ja maa peal

2019 - Ma tõusen üles

2019 - Jumalal on meile varuks midagi palju enamat

2019 - Vaata, Ma teen kõik uueks!

 

Salvestatud jutlused



Sermons

 



Video Sermons

 



Church Events

 



English Constitution
& Bylaws

 



E.E.L.K.
Facebook

 



Resource Links

 

 

KOGUDUSE TEATED

 

2020

2020-märts-nr.2

2020-veebruar-nr.1


2019

2019-detsember-nr.6

2019-oktoober-nr.5

2019-juuli-nr.4

2019-mai-nr.3

2019-märts-nr.2

2019-veeb.-nr.1


2018

2018-detsember-nr. 6

2018-oktoober-nr.5

2018-juuli-nr.4

2018-mai-nr.3

2018-märts-nr.2

2018-veeb.-nr.1

 

 

2017

2017-dets-nr.6

2017-okt-nr.5

2017-juuli-nr.4

2017-mai,juuni-nr.3

2017-märts-nr.2

2017-veeb.-nr.1

 

2016

2016-dets.-nr. 6

2016-okt.-nr. 5

2016-juuli-nr. 4

2016-mai-nr. 3

2016-märts-nr. 2

2016-veeb.-nr. 1

 

2015

2015-detsember-nr. 6

2015-oktoober-nr. 5

2015-juuli-nr. 4

2015-mai-nr. 3

2015-märts-nr. 2

2015-jaanuar-nr. 1

 

2014

2014-dets.-nr. 6

2014-oktoober-nr. 5

2014-juuli-nr. 4

2014-mai-nr. 3

2014-märts/aprill-nr.2

2014-veebruar-nr. 1

 

2013

2013-detsember-nr. 6

2013-oktoober-nr. 5  

2013-juuli-nr. 4 

2013-mai-nr. 3  

2013-märts-nr. 2  

2013-veebruar-nr. 1

 

2012

2012-detsember-nr. 6

2012-oktoober-nr. 5

2012-juuli-nr. 4

2012-mai-nr. 3

2012-märts-nr. 2

2012-veebruar-nr. 1

2011

2011-detsember-nr. 6

2011-oktoober-nr. 5

2011-juuli-nr. 4

2011-mai-nr. 3

2011-märts-nr. 2

2011-veebruar-nr. 1

Terms of Use/Privacy Policy                  Site Design by Toronto Tiiu               

© 2011-2020 E.E.L.K. Los Angelese Kogudus / Estonian Evangelical Lutheran Church of Los Angeles - Kõik õigused kaitstud. All Rights Reserved.
Veebilehe/Webpage Tegevtoimetaja / Administrator:
Heino Nurmberg ~ Webmaster: Tiiu Roiser
Header image by J. Sherbert, from
Stock.xchng
The images, backgrounds and text are used with permission and are copyrighted by the image providers. Distribution, transmission or republication of any material from this website in whole or in part in any medium or form is prohibited without prior written permission.