Vastab internetiportaali Objektiiv peatoimetaja, Karja koguduse õpetaja dr Veiko Vihuri

1. Nagu Ameerikas, nii on ka Eestis kulgenud suur osa käesolevast aastast presidendivalimiste tähe all. Uueks presidendiks valiti 10. oktoobril enamusele eestlastest tundmatu Kersti Kaljulaid. Kuidas uut presidenti hinnata?

Tundub pisut ebaõiglane, et pärast mitu kuud kestnud kampaaniaperioodi valiti lõpuks presidendiks inimene, kes tuli mängu alles n-ö kaheteistkümnendal tunnil. Need, kes pooldavad presidendi valimist otse rahva poolt, said kinnitust, et praegust süsteemi tuleb muuta. Samas ma ei usu, et enamus erakondi tahaksid anda presidendi valimise rahva kätte.

Üldiselt valitseb Kersti Kaljulaidi suhtes positiivselt äraootav seisukoht ning kindlasti püüab ta omalt poolt vältida mõningaid oma eelkäija vigu.

2. Paljudele ehk ootamatult toimus Eestis äsja ka valitsusevahetus. Millised olid pikka aega kestnud reformierakondliku valitsemise lõppemise põhjused? Kas näed seoses uue valitsuskoalitsiooni loomisega mingeid võimalikke positiivseid muudatusi Eesti ühiskonna jaoks või, vastupidi, ohte?

Kas midagi sisuliselt muutub, seda näeme lähiajal. Reformierakonna kohta võib öelda, et üle 16 aasta võimul olnud erakond ei vastanud ammu enam oma nimele, vaid tegeles lihtsalt öeldes peamiselt võimul istumise ja riigipiruka nautimisega. Nendest oli kujunenud Riigipartei ja mitmed nende juhtivad poliitikud olid läinud väga ülbeks. Seepärast kujunes teistel erakondadel ühine äratundmine, et Reformierakond tuleb igal juhul opositsiooni saata.

Praeguse valitsuse moodustanud Keskerakond, sotsid ja IRL on samuti juba väga kaua Toompeal istunud. Küllap teeb uus valitsus mõnda asja teistmoodi, kuid kardan, et sumbunud poliitika ja erakondlik "lehmakauplemine", nagu enne sõda Riigikogu poliitilise tegevuse kohta öeldi, jätkub.

3. Kuidas on Eesti poliitikud, ajakirjandus ja rahvas suhtunud Donald Trumpi valimisvõitu Ameerika Ühendriikides?

Tsiteerin vastuseks uudist, mis ilmus internetiportaalis Objektiiv: "USA suursaadik Eestis James D. Melville korraldas 4. juulil USA iseseisvuspäeva puhul oma residentsis Tallinnas traditsioonilise vastuvõtu, kus muuhulgas korraldati külalistele ka presidendihääletus. Kohale saabunud ligi tuhandest külalisest võttis hääletusest osa 679 inimest. Neist 73% andis oma hääle demokraat Hillary Clintonile. 16% hääletanutest eelistas vabariiklast Donald Trumpi ning 11% valinuks presidendiks kedagi teist."

Need külalised, kes sümboolselt hääletasid Clintoni poolt, olid Eesti koorekiht. Meie poliitilises juhtkonnas loodeti, et võidab Clinton, kes on kaks korda Tallinnas käinud ja mõistab ehk paremini Eesti olukorda Venemaa väikese naabrina. Samuti valitses meie ajakirjanduses üleolev ja vaenulik suhtumine Donald Trumpi. Nüüd aga on Trump valitud USA presidendiks ja need Eesti poliitikud, kes tema kohta varem midagi kriitilist ütlesid, peavad hakkama suhtlema tema administratsiooniga.