|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Kirjutised - Articles
Jutlustamisest Ma olen aastatega aru saanud ja lugenud ka tänapäeva mõne eesti ametivenna jutlust. Pean ütlema: Jutlus ei tohiks olla vaid kuiv, teoloogiline kõne, loeng. Paljud arvavad, et raskete, võõraste, sõnade kasutamine laseb kõnelejal targem paista. Siis on kuulaja kirikus justkui raamatukogus. Keegi loeb talle ette igavat teksti. Vanaaja oraatori esmane vajadus oli saada kuulajad, auditoorium nn "oma taskusse". Nipp oli väga lihtne. Suhtlemine. Vaata silma, ütle midagi lihtsat, tee kiire nali, nagu ameerikas öeldakse ja publik on Sinu. Võida kuulaja tähelepanu, 10-15 minutiks. Nüüd edasi. Rahvas kirikus tahab teada üht, kas Jumal teda ka ikka armastab ja kas ma olen ikka Jumalale tähtis ja kas mul on mõtet edasi elada ja oma eluraskustega võidelda. Nüüd pastor vahendab Piibli sõna ja kinnitab kuulajale, et igaüks on Jumalale armas ja tähtis. Kuulaja hing saab terveks ja läheb rõõmuga oma koju. Eesti pastor on tõsine kuju. õp.
Jüri Pallo - 2011
Talaarist Tunnistan, et mul on üks "kiiks" nagu noored ütlevad. Ma kannan talaari. Kui mind peapiiskop Kuno Pajula 6. juunil 1990.a. Tallinna Toomkirikus ordineeris, sealtmaalt ma kannan seda musta rüüd. Pole põhjust vahetada millegi muu vastu. Kindel peab olema. Kui me vahetame oma värve, orientatsiooni, veendumusi kirikus, siis see on märk inimlikust nõrkusest. Usu nõrkusest. Inimene pole kindel endas. Ta muretseb, et kas ta ikka meeldib, kuidas ta välja näeb, kuidas peaks liturgia ilusam olema, et inimestele imponeerida, et olla kaasaegsem. Kirikus tahab kuulaja vaid üht teada - "Kas Jumal mind armastab, hoiab ja kaitseb?" Talaariga on mugavam jutlustada. Olla Jeesuse sõnumi vahendaja. Lilleline kostüüm teeb jutlustaja ilusaks pildiks. Inimestele jääb meelde vaid värvikirevus. Palun, võtame tagasi oma lihtsa rüü, talaari ja anname kogudusele rohkem Jeesuse Sõna! õp.Jüri Pallo - 2011
This page was last edited on November 25, 2015 11:16 AM
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|