|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
Jumalateenistust käsitleva artiklitesarja eelmises osas kõnelesime patutunnistusest ning sellega seotud liturgilisest hümnist Kyrie, eleison (Issand, halasta). Eesti luterlikus traditsioonis on see paigutatud kohe patutunnistuspalve järele ning sellele järgneb omakorda armukuulutus ja vastusena koguduse Aamen. Kohe seejärel kõlab järgmine liturgiline hümn – Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) –, tõsi, enamasti mõnevõrra mugandatuna. Selle ülistuslaulu algupäraks on inglite kiituslaul Luuka evangeeliumi alguses, Jõuluevangeeliumis, kust võime lugeda: “Ja seal paigus oli karjaseid väljal õitsil pidamas valvet öösel oma karja juures. Ja Issanda ingel astus nende ette ja Issanda auhiilgus paistis nende ümber, ja nemad kartsid üliväga. Ja ingel ütles neile: “Ärge kartke! Sest vaata, ma kuulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale: sest teile on täna Taaveti linnas sündinud Õnnistegija, kes on Issand Kristus! Ja see olgu teile tunnuseks: te leiate lapse mähitud ja sõimes magavat!” Ja äkitselt oli ingliga ühes taeva sõjaväe hulk; need kiitsid Jumalat ning ütlesid: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!”” (Lk 2:8-14) Kirikuajaloo vältel on sellele salmile lisandunud Kolmainu Jumala kiituseks pühendatud hümn, mille kohta tihtipeale kasutatakse nimetust Laudamus (Me kiidame). Nii on selle liturgiaosa kogutekst tänapäevases tõlkes järgmine: “Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu ja inimestest hea meel. Me kiidame Sind, me ülistame Sind, me kummardame Sind, me austame Sind. Me täname Sind Sinu suure au pärast. Issand Jumal, taevane Kuningas, Jumal, kõigeväeline Isa. Issand, ainusündinud Poeg, Jeesus Kristus; Issand Jumal, Jumala Tall, Isa Poeg, kes Sa maailma patud ära kannad, halasta meie peale, kes Sa maailma patud ära kannad, võta kuulda meie palveid, kes Sa istud Isa paremal käel, halasta meie peale. Sest ainult Sina oled püha, ainult Sina oled Issand, ainult Sina oled kõrgeim, Jeesus Kristus, koos Püha Vaimuga, Jumala Isa kirkuses. Aamen.” Vanemas eestikeelses Agendas on seda teksti mõnevõrra lühendatud ja mugandatud ning see kõlab nõnda: “Au olgu Jumalale kõrges! Ja maa peal rahu ja inimestest hea meel. Me kiidame Sind, me kummardame Sind, me ülendame Sind Sinu suures aus, Issand Jumal, taevane Kuningas, Kõigeväeline Isa, Jeesus, Jumala ainusündinud Poeg, Sa Kõigekõrgem, ja Sind, oh Püha Vaim! Issand Jumal, Sa Jumala Tall, Isa Poeg, kes kannad ära maailma patud, võta vastu meie palve! Kes Sa istud Isa paremal käel, halasta meie peale! Sest Sina oled püha, Sina oled Issand, Jeesus Kristus, Püha Vaimuga Jumala Isa austuses.” Selle teksti alates “Me kiidame Sind…” laulab Agenda järgi koor või loeb koori puudumisel õpetaja, ning kogudus vastab seepeale koraaliga “Au, kiitus olgu igavest”, kusjuures enesestmõistetav oleks, et lauldakse selle laulu kõik neli salmi. Gloria terviktekst on meie traditsioonis nähtud ette neljal suurel pühal, milleks on jõulud, Ülestõusmispüha, Nelipüha ja Kolmainu Jumala püha. Teistel pühapäevadel (välja arvatud paastuajal ja vahel ka advendiajal) piirdutakse õpetaja poolt algussõnadega “Au olgu Jumalale kõrges” ning koguduse poolt koraaliga “Au, kiitus olgu igavest”. Nagu öeldud, on Agenda koostajad pidanud enesestmõistetavaks, et lauldakse terve laul. Paraku on 1834. aasta Agendas lubatud erandist – “Kui jummalatenistust tarvis on lühhendada, siis saab sest kyl, et agga selle laulo essimest salmi lauldakse.” – saanud valdav reegel, mille tulemusena jääb kahjuks tahaplaanile kõnealuse liturgiaosa põhiteema: ülistus Kolmainu Jumalale. Nimelt on see koraal ehitatud üles järgmiselt: -
esimene salm on parafraseerib Kolmainsusele suunatuna inglite kiituslaulu
jõuluööl; On ilma pikemata arusaadav, et tegemist on äärmiselt olulise liturgiaosaga, mis määratleb ülima selgusega kristliku usu põhisisu: me usume Kolmainu Jumalasse, kes on meid loonud ja kes meid hoiab, kes on meid patust päästnud ning kurja ja surma meelevallast lunastanud, kes elab meie sees, meid juhtides, valgustades ja pühitsedes. Samas ei ole tegemist vaid õpetusliku usutunnistusliku tekstiga (nagu hiljem jumalateenistuse selle osa puhul, mida nimetataksegi usutunnistuseks), vaid rõõmsa ja inimest tervikuna haarava kiituslauluga Jumalale, vastusena äsja kõlanud patutunnistusele ja armukuulutusele. See on meie tänu ja kiitus, austus ja kummardus ainsale tõelisele Jumalale, meie Loojale ja Isale, kes on meid nii väga armastanud, et on kinkinud meie lunastuseks oma Poja ning läkitanud Püha Vaimu meid kutsuma ja igavesse ellu juhtima. Nagu juba nimetatud, ei laulda Gloriat Ülestõusmispühale eelneval paastu- ehk kannatamisajal (vahel ka advendiajal). Kannatamisajal asendab meie traditsioonis seda kiituslaulu teine, Ilmutusraamatu tekstil põhinev “Tall, kes on tapetud, on väärt võtma väge ja kiitust ja au”. Selle juurde tuleme artiklitesarja järgmises osas. Õpetaja Enn Auksmann
This page was last edited on May 05, 2018 04:51 PM
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
