Esileht Kog. Tegevus Kalender Meie Kirik Ajalugu Fotod Seadused Kontakt Maakaart Viited
Home Events Calendar About Us History Photos Bylaws Contact Directions Links

 Teenistused / Services at: 1927 Riverside Drive, Los Angeles, CA 90039 (Latvian Ev. Lutheran Church)


 
Esileht | Home
Kalender | Calendar
Jutlused | Sermons
Kirjutised | Articles
Teejuhis | Directions
Kontakt | Contact

Õpetaja:  Enn Auksmann
Tel:  949-387-4109
Cell:  310-745-0450
E-post:
padrepaul@mac.com

Esimees: Heino Nurmberg
Tel: 760-775-9160
Cell:  714-785-0583
E-post: hnurmberg@earthlink.net

Laekur:  Uve Sillat
Tel:  310-836-4210
Cell:  626-476-6394
E-post:
Sillat@att.net

 

Praost Enn Auksmann

 



Esimees Heino Nurmberg

 


EESTI KIRIKU SEINAKALENDER


Kogudus oli eelarveliselt otsus- anud toetada ajalehe “EESTI KIRIK” seinakalendri väljaandmist $500 summaga. 

2018 aasta kalendrisse on kogutud Eestimaal 17. sajandil tegut- senud puunikerdaja Christian Ackermanni looming meie pühakodades. Nii on saanud oma lehekülje järgmised kirikud: Tallinna toomkirik, Hageri, Simuna, Järva- Madise, Türi, Koeru, Kullamaa, Rapla, Martna, Vigala, Juuru ja Rootsi- Mihkli. 

Kalendri hinnaks on $5.00 ja on saadaval Aili Rebaselt. tel. (949) 709-5292. 

Samuti soovitab juhatus teha ajaleht “Eesti Kirik” tellimusi, mille maksumus on € 90.00 aastas. Ajaleht ilmub kord nädalas ja saadetakse välismaale kahe nädala kaupa. 

Tellimuste vormis- tamisega saab abistada koguduse laekur.

 

 


Meie südamesse kirjutatud Eesti
Koguduse Teated - veebruar 2018, Nr. 1

August Kivikase romaani „Nimed marmortahvlil“ lõpul märkab kooli naasnud peategelane Ahas oma klassis olevatele laudadele asetatud tindipottidesse paigutatud lilli. Tema hämmingut nähes selgitab koolidirektor:

„Need on langenute tühjad kohad… kooliõed on otsustanud hoida nende tindipottides kuni kooliaasta lõpuni värskeid lilli.“

Ahas kostab selle peale nukralt: „Peaaegu kõigi minu paremate sõprade tindipottides on lilled…“

Direktor trööstib teda: „Sõpru leiate jälle, armas Ahas. Nende tegu oli veelgi tähtsam kui nende elu. Varsti lõikame nende nimed igaveseks siia kooliseintele marmorisse, jäädavaks mälestuseks siin õppiva uue, vaba rahva noorsoole.“

Ahas aga mõtleb: „Meile on nad lõigatud südamesse… Täägiga… Veel raskem võitlus seisab ehk ees.“

Eesti rahva tee oma riigini on olnud pikk. Teatud mööndustega võime selle teekonna osadena mõista nii lüüasaamist muistses vabadusvõitluses ja Jüriöö ülestõusu luhtumist kui kõiki neid pikki aastasadasid, mida sagedasti nimetatakse pimedaks orjaööks.

Muidugi tuleb tunnistada, et neid, kes oleksid julgenud unistada tõelisest iseseisvusest ja selle ka välja ütelda, ei olnud veel 20. sajandi alguseski palju, ning pole sugugi kindel, et nii mõnigi, kes selle aate hiljem omaks võttis, ei pidanud selle esialgseid väljaütlejaid narrideks.

Üks neist „narridest“, Juhan Liiv, kirjutas aga juba 1905. aastal nõnda:

 

Ükskord vaba olla
on iga rahva soov;

ja see aeg võib küll tulla,
ei keela ükski hoov.
[…]

Ja nõnda on lugu ka Eestis
ja nõnda on elu kiik:

ükskord – kui terve mõte –,

ükskord on Eesti riik!

Kas aastatuhanded mingu, –
siis vast see haiget ei tee,
et suurte rahvaste kõrval
on vaba ka väikene,

et väikse rahva keskel
on õnn ja armastus,
on armsad vanemad, lapsed,

ja armas on vabadus
.

 

Teine kirjamees, Friedebert Tuglas, oli n-ö tõsiselt arvestatavatest arvajatest enam-vähem esimene, kes Eesti iseseisvuse mõtet selgelt ja üheseltmõistetavalt väljendada söandas – ja seda alles 1917. aasta lõpul, ülimalt sümboolselt Soome iseseisvuse väljakuulutamise päeval:

„Esimene kord näeme oma tuleviku võimalusi selgelt ja konkreedilt. Mitte kunagi varem nii palju kahklusi olevikus ja nii palju võimalusi tulevikus… On silmapilk, mil esimene kord rahvusvahelise politika kirjadesse märgitakse eestlase nimi… Kõik on kaalul. Kas olla riikliselt ja haridusliselt vaba natsioon või langeda tagasi endise orjuse ahelaisse? Kas parandada Paala lahingu verised vead… või matta lõpulikult maha kõik unistused heledamaist vabamist ajust? Kas olla või mitte olla – selles on küsimuste küsimus… Mida kiiremini on läinud Veneriigi lagunemise protsess, seda selgemini on hakanud kujunema mõte, et meie hukkamineva laevaga ühes põhja ei taha minna. Meie oleme iserahvus, omapäraseks kujuneva kultuuriga, eristunud muist juba ammusist ajust. Meie oleme suurem rahvas kui montenegrolased, kõrgema haridusega kui albaanlased, ja paremas maadeteadlises seisukohas kui serblased… Meil peab olema õigus täielikuks kultuuriliseks enesemääramiseks, mis on võimalik ainult täieliku politilise enesemääramise raamides.  Vastasel korral ootab meid läkastus ja surm õhupuuduse käes.“ (Postimees, 6. XII 1917)

Läks veel üle kahe kuu iseseisvuse väljakuulutamiseni. Järgnesid okupatsioon ja Vabadussõda.  Paljud pidid andma oma elu ja tervise – nagu ütleb August Kivikas, lõigati nende mälestus tääkidega armastavatesse südametesse. Ja nagu me teame, olid raskemad ajad veel ees…

Eesti iseseisvumise vastu kõlas üsna palju hääli, enamasti rõhutati, kui väike, vaene ja harimatu olla meie maa ja rahvas. Üks küsis irooniliselt, millise kulla üle kavatseb Eesti rahandusminister valitsema hakata, teine hoiatas „raskelt haiget“ rahvast „enesehukkamise“ eest.  Ometi tehti, mida vaja, ja Juhan Liivi unistus – „Ükskord on Eesti riik!“ – sai teoks, kõigi „mõistlike ja tarkade“ targutuste kiuste.

 

1919. aastal 24. veebruari tähistamine Peetri platsil, Tallinnas
Foto:  Avalik omand.

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastap%C3%A4ev#/media/File:Tallinn24Feb1918.jpg

 

1919. aastal 24. veebruari Vabariigi aastapäeva paraad Tartus. 
Foto:  Eesti Sõjamuuseum.  Avalik omand.

https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Vabariigi_aastap%C3%A4ev#/media/File:
Foto,_Vabariigi_aastap%C3%A4eva_paraad,_Tartu_24.02.1919,_KLM_ET_1424-3_F_1305-3.jpg

 

Enam-vähem samamoodi käis asi, muide, ka 1980. aastate lõpul: taas oli alguses vähe neid, kes uskusid iseseisvuse taastamisse. Taas naeruvääristati või isegi hurjutati Eesti vabadusest kõnelejaid, hoiatades „arukalt“, et nad teevad asja ainult hullemaks ning viimaks võtab Moskva meilt sellegi vähese vabaduse, mis meile oli justkui jäetud.

Küll on hea, et „targad ja mõistlikud“ seegi kord peale ei jäänud ning pea kogu rahvas hoolimata esialgsest üpris vähesest entusiasmist viimaks täie vaimustusega liikvele läks.

Me võlgneme sügavat tänu neile, kes on läbi aegade mitte ainult uskunud Eesti riiki ja rahvasse, vaid selle heaks ennastohverdavalt tööd teinud, olgu sõna või teoga. Aga me võlgneme neile midagi veelgi enamat kui üksnes tänu: me võlgneme neile, kelle nimed on tääkidega meie rahva südamesse lõigatud, selle hoidmist, mis on nende vere hinnaga meie kätte usaldatud, ning jätkuvat võitlust selle nimel, et, Juhan Liivi sõnadega öeldes, ka väikse rahva keskel oleksid õnn ja armastus, armsad nii lapsed kui vanemad ja armas ka vabadus.

Meie elu ja aeg on Jumala käes. See tähendab, et ka meie riik ja iseseisvus, meie rahvas ja vabadus tulevad Temalt. Kui inimesed ja terved rahvad kipuvad üksteise südamesse nii sageli kirjutama tääkide abil, siis Jumal teeb midagi muud. Tema tahab inimkonna ajalugu kirjutada armastusega, selleks ka iseennast meie eest andes ja meile kinkides.

Just nii saame meiegi ehitada taolist riiki, mis jääb püsima kauemaks kui vaid paariks inimpõlveks, ning rahvast, kes mitte ainult ei unista vabadusest, vaid on seda tõeliselt väärt.

Õnnistatud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kõigile!

Õpetaja Enn Auksmann

 

 

This page was last edited on January 26, 2018 06:06 PM

 


HUVITAVAT LUGEMIST


2017 Oh tule, tule, Immaanuel!

2017 - Jumalateenistuse Algusosa - Patutunnistus

2017 - Mõtteid Usupuhastuse 500. aastapäevaks

2017 - Jumalateenistuse tervik ja üksikosad - 
Algus

2017 - Jumalateenistuse Ülesehitus

2017 - Kristliku Jumalateenistuse juured

2016 - Küsimusi- vastuseid Eestist

2016 - Mis on Jumalateenistus

2016 - Adveniat regnum tuum

2016 - Auksmanni Perekond

2016 - Mõtteid koguduse teenimisest

2016 - Koguduse Suvepäev

2016 - E.E.L.K. Sinod Torontos

2014 - E.E.L.K. Sinod Los Angeleses  

2013 - Suvepäev & Lõikuspüha teenistus. 

2013 - Ühel Meelel -  Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku koguduste töö jätkumisest. 

2012 - 2650 miili - õp. Jüri Pallo  (Kirjutised)

2011 - Koguduse Lõikuspüha jumalateenistus ja suvepäev - 25. septembril

2011 - õp. Jüri Pallo - Jutlustamisest ja Talaarist

2011 - praost Thomas Vaga - E.E.L.K. koguduste olevik ja tulevik Põhja Ameerika mandril

JUTLUSED

2018

2018 Meie südamesses kirjutatud Eesti.

2018 Paastuaeg - Aeg tõusta ja uuesti alustada

 

2017

2017 Jõulud - Meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha

2017 - Eks meile Sõna seisma jää

2017 - Jumala sarnaseks, tema enda näo järgi loodud

2017-Vastutades nii Jumala Kui Inimeste Ees-praost Enn Auksmann

2017 - Ülestõusnud Kristus-Meie Ainus Lootus-praost Enn Auksmann

2017-Kui minu rahvas...-praost Enn Auksmann

2017-Taevase peigmehe mõrsja - praost Enn Auksmann

2016

2016 - "Tee ja tõde ja elu" - praost Enn Auksmann

2016 - Mina usun üht, püha, kristlikku kirikut - praost Enn Auksmann

2016 - "Seitse venda ja nende püha ema - praost Enn Auksmann

2016 "Vaimus ja Tões" - praost Enn Auksmann

2016 "Meie kodupaik asub taevas"-praost Enn Auksmann

2016 "Muinasjutt meist endist" - praost Enn Auksmann


2015

2015 "Kui väga armastan ma sind" - praost Enn Auksmann

2015 "Maa peal ei ole surmavalla valitsust" - praost Enn Auksmann

2015 "Armastage Üksteist" - praost Enn Auksmann

2015 "Et meie rõõm oleks täielik!" - praost Enn Auksmann

2015 "Üles, üles kutsutakse mind" - praost Enn Auksmann

2015 "Tänulikkust ja rõõmu" - praost Enn Auksmann

 

2014

2014 "Jõulutervitused" - 
praost Enn Auksmann

2014 "Üks laps on meile sündinud" - praost Enn Auksmann

2014 - "Üks halb ja kaks head uudist" - praost Enn Auksmann

2014 - "Jaanipäevaks & Võidupühaks" - praost Enn Auksmann

2014 - "Kristus on Üles Tõusnud"  

 

2013

2013 - "Üks Jumala Rahvas me Oleme" 

2013 ~ "Puhastage usku oma südames"  

2013 ~ "Üks Laul"

2013 ~ Vaikne Nädal

 

2012

2012 ~ Head Uut Aastat 2013

2012 - "Päikesetõus" 

 

2011

2011 ~ Jõulu Jutlus 

2011 ~ Surnute Püha

2011 ~ Tulevane Au

 

SERMONS

There are currently no sermons in English.

 

TEATED

2018

2018-veeb.-nr.1

 

2017

2017-dets-nr.6

2017-okt-nr.5

2017-juuli-nr.4

2017-mai,juuni-nr.3

2017-märts-nr.2

2017-veeb.-nr.1

 

2016

2016-dets.-nr. 6

2016-okt.-nr. 5

2016-juuli-nr. 4

2016-mai-nr. 3

2016-märts-nr. 2

2016-veeb.-nr. 1

 

2015

2015-detsember-nr. 6

2015-oktoober-nr. 5

2015-juuli-nr. 4

2015-mai-nr. 3

2015-märts-nr. 2

2015-jaanuar-nr. 1

 

2014

2014-dets.-nr. 6

2014-oktoober-nr. 5

2014-juuli-nr. 4

2014-mai-nr. 3

2014-märts/aprill-nr.2

2014-veebruar-nr. 1

 

2013

2013-detsember-nr. 6

2013-oktoober-nr. 5  

2013-juuli-nr. 4 

2013-mai-nr. 3  

2013-märts-nr. 2  

2013-veebruar-nr. 1

 

2012

2012-detsember-nr. 6

2012-oktoober-nr. 5

2012-juuli-nr. 4

2012-mai-nr. 3

2012-märts-nr. 2

2012-veebruar-nr. 1

 

2011

2011-detsember-nr. 6

2011-oktoober-nr. 5

2011-juuli-nr. 4

2011-mai-nr. 3

2011-märts-nr. 2

2011-veebruar-nr. 1

 

VIITED

 


Terms of Use/Privacy Policy                  Site Design by Toronto Tiiu               

© 2011-2018 E.E.L.K. Los Angelese Kogudus / Estonian Evangelical Lutheran Church of Los Angeles - Kõik õigused kaitstud. All Rights Reserved.
Veebilehe/Webpage Tegevtoimetaja / Administrator:
Heino Nurmberg ~ Webmaster: Tiiu Roiser
Header image by J. Sherbert, from
Stock.xchng
The images, backgrounds and text are used with permission and are copyrighted by the image providers. Distribution, transmission or republication of any material
from this website in whole or in part in any medium or form is prohibited without prior written permission.