Palmipuudepühaga algaval vaiksel nädalal peame kirikuis jumalateenistusi, mis seostuvad Jeesuse Kristuse kannatuslooga. Vaikse ehk Suure Nädala sündmused kulmineeruvad Ülestõusmispühaga, mis ongi kristlikus kirikus suurim ja tähtsaim püha ning kannab endas sõnumit: „Elu võit surma üle!" Ülestõusmispüha peeti juba apostlite ajastul. Keiser Konstantinuse ajal aastal 311, mil ristiusk sai lubatud usundiks Rooma Impeeriumis, moodustus kindlalt välja kirikupühade pidamise ring. 40 päeva enne Ülestõusmispühi oli tuhkapäev, millega märgiti ära suure paastu algus. Ühises patukahetsuses ning palves võideldi patu vastu.

Palmipuudepüha. Rahvas lehvitas palmioksi. Jeesus käsib oma jüngritel tuua lähedal asuvast alevist kinniseotud eesel. Jüngrid tegid nõnda. Nad tõid eesli, laotasid oma riided tema selga ja panid Jeesuse sinna istuma. Nii liikus Issand oma jüngrite keskel linna poole. Rahvahulk tundis ta ära ja tervitas: „Hoosianna! Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!" Mark.ev.11:9b. Hoosianna – tervitushüüe, mis tähendab: Aita ometi! Issand aita!

Hapendamata leibade päeval, Suurel Neljapäeval, kogunesid Jeesuse jüngrid ühisele söömaajale. Jeesus kõneleb: „Ma olen südamest igatsenud süüa seda paasat ühes teiega, enne kui ma kannatan. Sest ma ütlen teile, et ma ei söö enam sellest, kuni kõik on täide läinud Jumala riigis." Lk.22:15. „Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke! See on minu ihu." Ja ta võttis karika, tänas ja andis neile ja nad kõik jõid selle seest. Ja ta ütles neile: „See on minu veri, lepingu veri, mis valatakse paljude eest. Tõesti ma ütlen teile: Mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis." Mark.ev. 14:22-25.

Suurel Reedel mõisteti Jeesus vastavalt rooma seadusele prokuraator Pontius Pilatuse poolt ristisurma. Pealkiri Juutide kuningas märkis surmamõistmise põhjenduse ja selle järgi pidi Jeesus olema poliitilis-messianistliku liikumise algataja. Juutide suurkohus oli esitanud sellekohase kaebuse. Sõdurid viisid Jeesuse Jeruusalemmast välja Kolgata mäele, kus harilikult hukati kurjategijaid. Rasket risti pidi kandma Jeesus ise. Kui nad kohale jõudsid, löödi Jeesus risti. Aga Jeesus ütles: „Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad." Lk. 23:34a. Ristil on ristiusu sõnumis keskne koht. Oma surmaga lunastas Jeesus maailma patud ja oli Vahemees inimeste ja Jumala vahel. See kontakt oli katkenud pattulangemisest alates.

Vaiksel laupäeval Jeesus puhkab hauas. Jumal puhkab oma tööst. Jeesus oli sageli öelnud, et ta kannatab ja sureb ning samas rõhutanud, et ta tõuseb üles. Kirjatundjad kartsid Tema ülestõusmist, pitseeritud haua juurde toodi sõjaväe väesalk valvama. Jeesus Kristus ei ole mitte ainult ristilöödu, vaid ta on ka ülestõusnud elav Issand. Jumal äratas Kristuse surnuist üles ja võttis ta taevasse. Rõõmupäev saabus. Haud oli tühi! Nii andis Jumal Kristuse lunastustööle oma kinnituse. Kristuse ülestõusmises on igavese elu jõud sisse murdnud meie maailma. Kristus on ülestõusnud, Tema elab ja ka meie, kes Temasse usume, saame elama!

Õnnistatud Ülestõusmispühi sulle, armas kogudus!