Home

Calendar

Sermons

Videos

Articles

About Us

History

Photos

Directions

Contact 

   Teenistused / Services at: 1927 Riverside Drive, Los Angeles, CA 90039 (Latvian Ev. Lutheran Church)


 
Avaleht
Home
Kalender
Calendar
Jutlused
Sermons
Videod
Videos
Kirjutised
Articles
Teejuhis
Directions
Kontakt
Contact


Õpetaja:  
Enn Auksmann
Tel:  949-387-4109
Cell:  310-745-0450
E-post:
padrepaul@mac.com

Esimees: 
Heino Nurmberg

Tel: 760-342-5136
Cell:  714-785-0583
E-post: hnurmberg@earthlink.net

Laekur:  
Uve Sillat

Tel:  310-836-4210
Cell:  310-422-7745
E-post:
Sillat@att.net

 

Praost emeeritus
õpetaja  Enn Auksmann

 



Esimees Heino Nurmberg

 

 

 

Maa peal ei ole surmavalla valitsust
Koguduse Teated  2015, nr. 5

 

"Jumal ei ole teinud surma ega tunne rõõmu elavate hukkumisest. Tema on ju kõik loonud, et see jääks, ja mis maailmas on sündinud, on tarvilik. Selles ei ole hukatuse mürki, maa peal ei ole surmavalla valitsust. Sest õigus on surematu." (Trk 1:13-15)

Nii seisab Vanas Testamendis nn. apokriiva raamatute hulka kuuluvas Saalomoni Tarkuseraamatus. Need sõnad on lootustandvad, samal ajal aga ka kummalised, lausa uskumatud.

„Maa peal ei ole surmavalla valitsust," ütleb too ammuse aja tark, kelleks ei ole ilmselt mitte ligi kolm tuhat aastat tagasi elanud kuningas Saalomon, vaid keegi meile tundmatu kreekakeelne juut kolmandast või teisest sajandist enne Kristuse sündi.

Kuidas mõista kinnitust, et maa peal ei ole surmavalla valitsust? Kirjutan neid sõnu hetkel, mil suur osa ameeriklastest esitab endale ja teistele lõputuid ja hetkel veel vastuseta küsimusi järjekordse massitulistamise kohta, sedakorda Oregonis, mille tagajärjel hukkus kümme inimest (nende hulgas kurjategija ise) ja sai haavata seitse.

Kõik tundub justkui kisendavat vastupidist:  siin maa peal ei olegi vaata et midagi muud kui vaid surmavalla ja ülekohtu valitsus . . .

Muidugi jahtuvad aja möödudes hetkel nii kuumad tunded, isegi ahastus, segadus ja leinavalu annavad pikkamisi järele – aga peamine küsimus, see meie arvates tegeliku elu niivõrd reljeefne vastuolu pühakirjasõnaga jääb alles, ja tundub, et üha vähem inimesi oskab sellega midagi peale hakata.

Väljapääsuks näib olevat unustamine, silmade sulgemine. See aga ei ole hea lahendus, kuna tagajärjeks on veelgi rängem ehmatus siis, kui tegelikkus meid kätte saab. Ja kui mitte ehmatus, siis vähemalt oskamatus selle meid kätte saanud tegelikkusega adekvaatselt ning endale ja eriti oma lähedastele võimalikult vähe valu tehes toime tulla.

Olin oma elu esimestel aastakümnetel üsna hoitud selle poolest, et mul ei olnud kuni kahekümne aasta vanuseks saamiseni ühtki päris isiklikku kokkupuudet surmaga.

Tõsi, kui ma olin viiendas klassis, siis suri ootamatult üks mu õpetaja, väga armas ja heasüdamlik naine. Tema ärasaatmine oli koolimaja saalis ja kõik õpilased pidid tema puusärgi juurest mööda käima. Mäletan, et ma kartsin, kuna polnud kunagi varem ühtki surnut näinud. Oma kartusest ei julgenud ma teistele rääkida – piinlik oli:  kümneaastane poiss ei tohi ju mitte midagi karta. Nii ma ei mäletagi õieti, kas ma üldse vaatasin puusärgi sisse või mitte – mingi ähmane mälupilt mul on, aga ma ei tea, kas see on päris või kujutletud.

See jäigi umbes kümneks aastaks minu ainsaks kokkupuuteks surmaga. Tõsi, vahepeal kutsuti ära terve rida nõukogude riigijuhte, aga nende surma ja matuseid ei osanud me – tuleb veidi häbenedes tunnistada – panna sugugi inimelu ja surma konteksti, vaid võtsime pigem mingi lõbusa naljana.

Taas seisin puusärgi kõrval siis, kui minust oli saanud usuteaduse üliõpilane ja ma olin asunud ametisse Tartu Pauluse koguduse õpetaja abilisena. Mäletan toda esimest matusetalitust – verinoor tudeng, nagu ma olin. Muidugi ma pelgasin:  see oli minu jaoks justkui proovikivi, kuna ma polnud kindel, kas saan hakkama, justnimelt kartusest surma ees – või õigemini mitte surma kui niisuguse, vaid surnud inimese, surnukeha ees.

Polnud hullu midagi, sain hakkama!  Matsin järgnenud viie aasta jooksul oma pooltuhat inimest.  Aga tõeliselt kätte sai too elu ja surma reaalsus mind alles siis, kui olin kahekümne viie aastane ja ootamatult suri mu isa . . .

Ning siis ei osanud ma – mitusada matust seljataga – selle reaalsusega õieti midagi peale hakata. Ma ei osanud väljendada oma kurbust.  Ma ei osanud jagada oma lähedaste leina. Mina, kes olin varem trööstinud nii paljusid teisi nende lahkumisvalus, ei mõistnud teha sedasama omaenda perekonnaliikmetega.

Aga kõige suuremat valu tegi see, et taipasin järsku:  nüüd ongi lõppenud see aeg siin maa peal, mil ma võisin just selle inimesega oma elu ja teed jagada – ja kui vähe ma olin osanud seda sinnamaani. Ning mõnda aega vaatas mulle justkui kõikjalt minu ümbert vastu mu isa nägu ja kuju . . .

Hiljem tuli lahkumisi veelgi:  mu äi, üks mu vanaisa ja teine, mu väga armastatud onu, vanaema, paljud armsaks saanud koguduseliikmed.

Aga isa surm oli justkui teatavaks pöördepunktiks. See pani hoopis suurema tähelepanuga suhtuma elavatesse, hoopis kallimaks pidama aega, iga hetke, mis mulle on nendega antud. Ning ühtaegu – ja see on Jumala suur kingitus – nägema seda, mis jääb, ja lootma sellele, mis on tulemas.

Jah, surm teeb siin maa peal oma tööd, tihtipeale läbi kohutava kurjuse, nagu tolle ennist nimetatud Oregoni (või ükskõik millise muu) tapatöö puhul.  Aga ometi ei ole surmal viimast sõna, sest kui suureks kurjus ka kasvaks, ta ei ole võimeline hävitama headust ega armastust. Olgu pimedus kui suur tahes – ta ei suuda teha olematuks valgust. Vastupidi:  mida pilkasem pimedus, seda kirkam on seda läbistav valgusesära.

Ning just surma reaalsus võib aidata meil veelgi paremini mõista elu imelisust, seda võrratut kinki, millega Jumal meid luues on meid õnnistanud, jagades meiega iseenda olemust ja olemist.

Jumal tahab, et me elaksime. Et isegi surm oleks meile teenäitajaks ellu:  tuletades meelde nii praeguse elu ime üüriksust kui ka seda, et oleme loodud millegi palju enama ja palju suurema jaoks.

Kirkaimaks valguseks keset meie praegust, surma varju mässitud maailma on Kristuse surm ja ülestõusmine:  Temas me näeme tõepoolest, et maa peal ei ole surmavalla valitsust, sest õigus on surematu. Kristus on meiegi õigus ja lunastus, meie ülestõusmine ja elu.

Enn Auksmann

 

 


JUTLUSTE KOGUMIK


2020 - Kaevul

 

2019 - Sina, Petlemm Efrata

2019 - Suurpõgenemise Aastapäev

2019 - Suurim Põlvkond

2019 - Taevas ja maa peal

2019 - Ma Tõusen Üles

2019 - Jumalal on meile varuks midagi palju enamat

2019 - Vaata, Ma teen kõik uueks

 

2018 Usu, lootuse ja armastuse teekond

2018 Kuum Suvi

2018 - Ülevoolavad Tänus Armastuses

2018 - Ta on tõesti üles tõusnud!

2018 - Au olgu Jumalale kõrges

2018 Joona Tunnustäht

Issanda Aasta 2017

2018 Meie südamesses kirjutatud Eesti.

2018 Paastuaeg - Aeg tõusta ja uuesti alustada

 

2017 Oh tule, tule, Immaanuel!

2017 Jõulud - Meie Issanda Jeesuse Kristuse sündimise püha

2017 - Eks meile Sõna seisma jää - praost Enn Auksmann

2017 - Vastutades nii Jumala Kui Inimeste Ees - praost Enn Auksmann

2017 - Ülestõusnud Kristus - meie ainus lootus - praost Enn Auksmann

2017 - Kristliku jumalateenistuse juured - praost Enn Auksmann

2017 - Kui minu rahvas...-praost Enn Auksmann

2017 - Taevase peigmehe mõrsja - praost Enn Auksmann

 

2016 - "Tee ja tõde ja elu" - praost Enn Auksmann

2016 - "Mina usun üht, püha, kristlikku kirikut" - praost Enn Auksmann

2016 - "Meie kodupaik asub taevas" - praost Enn Auksmann

2016 - "Muinasjutt meist endist" - praost Enn Auksmann

 

2015 - "Maa peal ei ole surmavalla valitsust" - praost Enn Auksmann

2015 - "Armastage Üksteist" - praost Enn Auksmann

2015 - "Et meie rõõm oleks täielik!" - praost Enn Auksmann

2015 - "Üles, üles kutsutakse mind" - praost Enn Auksmann

2015 - "Tänulikkust ja rõõmu" - praost Enn Auksmann

 

2014 - Jõulutervitused - praost Enn Auksmann

2014 - "Üks laps on meile sündinud" - praost Enn Auksmann

2014 - Jaanipäevaks ja Võidupühaks - praost Enn Auksmann

2014 - "Kristus on Üles Tõusnud" - praost Enn Auksmann

 

2013 - "Üks Jumala Rahvas Me Oleme" - õp. Allan Taruste - detsember 2013

2013 - "Puhastage usku oma südames" - Enn Auksmann - oktoober 2013

2013 - "Üks Laul" - õp. Jüri Pallo viimane lahkumise jutlus 18 juunil, 2013.

2013 - Vaikne Nädal - Koguduse Teated Nr. 2

 

2012 - Head Uut Aastat 2013

2012 - Päikesetõus - Koguduse Teated - mai 2012 - nr. 3

 

2011 - Jõulu Jutlus ja Tervitus - Koguduse Teated Nr.6

2011 - Surnute Püha Jutlus - Koguduse Teated Nr. 5

2011 - Jutlus Tulevasest Aust - Koguduse Teated Nr. 4

 

 

This page was last edited on November 25, 2015 10:00 AM

 


HUVITAVAT LUGEMIST


2019 - Kuidas sündis sinimustvalge

2019 Koguduse suvepäev

2018 - Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Sinod

Vaata salvestatud lugemist



Articles

JUTLUSED

2020

2020 Kaevul

 

2019

2019 Suurpõgenemise Aastapäev

2019 Suurim Põlvkond

2019 - Taevas ja maa peal

2019 - Ma tõusen üles

2019 - Jumalal on meile varuks midagi palju enamat

2019 - Vaata, Ma teen kõik uueks!

 

Salvestatud jutlused



Sermons

 



Video Sermons

 



Church Events

 



English Constitution
& Bylaws

 



E.E.L.K.
Facebook

 



Resource Links

 

 

KOGUDUSE TEATED

 

2021

2021-aprill-nr.2

2021-veebruar-nr.1

 

2020

2020-märts-nr.2

2020-veebruar-nr.1


2019

2019-detsember-nr.6

2019-oktoober-nr.5

2019-juuli-nr.4

2019-mai-nr.3

2019-märts-nr.2

2019-veeb.-nr.1


2018

2018-detsember-nr. 6

2018-oktoober-nr.5

2018-juuli-nr.4

2018-mai-nr.3

2018-märts-nr.2

2018-veeb.-nr.1

 

 

2017

2017-dets-nr.6

2017-okt-nr.5

2017-juuli-nr.4

2017-mai,juuni-nr.3

2017-märts-nr.2

2017-veeb.-nr.1

 

2016

2016-dets.-nr. 6

2016-okt.-nr. 5

2016-juuli-nr. 4

2016-mai-nr. 3

2016-märts-nr. 2

2016-veeb.-nr. 1

 

2015

2015-detsember-nr. 6

2015-oktoober-nr. 5

2015-juuli-nr. 4

2015-mai-nr. 3

2015-märts-nr. 2

2015-jaanuar-nr. 1

 

2014

2014-dets.-nr. 6

2014-oktoober-nr. 5

2014-juuli-nr. 4

2014-mai-nr. 3

2014-märts/aprill-nr.2

2014-veebruar-nr. 1

 

2013

2013-detsember-nr. 6

2013-oktoober-nr. 5  

2013-juuli-nr. 4 

2013-mai-nr. 3  

2013-märts-nr. 2  

2013-veebruar-nr. 1

 

2012

2012-detsember-nr. 6

2012-oktoober-nr. 5

2012-juuli-nr. 4

2012-mai-nr. 3

2012-märts-nr. 2

2012-veebruar-nr. 1

2011

2011-detsember-nr. 6

2011-oktoober-nr. 5

2011-juuli-nr. 4

2011-mai-nr. 3

2011-märts-nr. 2

2011-veebruar-nr. 1

Terms of Use/Privacy Policy                  Site Design by Toronto Tiiu               

© 2011-2021 E.E.L.K. Los Angelese Kogudus / Estonian Evangelical Lutheran Church of Los Angeles - Kõik õigused kaitstud. All Rights Reserved.
Veebilehe/Webpage Tegevtoimetaja / Administrator:
Heino Nurmberg ~ Webmaster: Tiiu Roiser
Header image by J. Sherbert, from
Stock.xchng
The images, backgrounds and text are used with permission and are copyrighted by the image providers. Distribution, transmission or republication of any material from this website in whole or in part in any medium or form is prohibited without prior written permission.